Kui veel ülikoolis käisin, siis olin koos noormehega, kes minust kolm aastat noorem. Juba see tundus suure vahena ja suhe purunes. Mäletan, mu oma õde veel ütles mulle, et igati mõistlik otsus suhtele punkt panna.

Kerime ajaratast tükk maad edasi. Nüüd aastal 2019 on õde koos mehega, kes temast ligi 15 aastat noorem. Õde ise on 39, noormees tähistas alles mõni aeg tagasi 25. sünnipäeva. Nagu noorele inimesele kohane, peeti pidu ööklubis. "Seenior" ehk minu õde oli ka kaasas.

Nad said kevadel tuttavaks Tinderis. Juba see üllatas mind, et õde selles portaalis profiili omab. Ta ütles, et tahtis näha, millest siis nii palju juttu on. Ta lisas, et esiti oli ta väga skeptiline, kui kirjutas tunduvalt noorem mees, aga hakkasid suhtlema ja klapp oli hea.

Mina küll ei mõista, millest see suur klapp tuleb. Õde töötab ühes riigiasutuses. See poiss aga seikles paar aastat välismaal, tuli mullu tagasi ja õpib praegu ülikoolis. Kindlat visiooni tuleviku osas tal veel pole.

Õde räägib, et ta on alati raamides olnud, aga selle mehega tunneb end vabamalt ja näeb, et elus on ka palju muud kui lihtsalt argirutiin. See on muidugi tore, aga ta on peaaegu 40. Tal pole lapsi ja ilmselt on see rong juba läinud. Tea, äkki see noorem kutt on omamoodi lapse asendus? Olgu, nii suur see vanusevahe ikka pole, aga ikkagi.

Keskeal pole kindlat ühest alguspunkti, aga mulle näib, et õe puhul võib juba rääkida väikesest keskeakriisist. Ehk ta tahab igapäevarutiini murda ja tunda end taas noorena.

Kui julgesin õele öelda, et minu meelest see pole ikka parim suhe talle, jooksis meie vahelt must kass läbi ja ta sai väga vihaseks. Me pole praegu tülis, aga läbisaamine pole jätkuvalt kõige parem. Ta hõõrus mulle nina alla, et olen kitsarinnaline ja üldse - kas ma vaataks nii viltu, kui oleks sarnane olukord, kus tunduvalt vanem mees koos noore naisega. Jah, ilmselt see on ühiskonnas rohkem aktsepteeritud, aga eks siin omad põhjused. Ausalt öeldes ega ma ise väga hästi vaata ka selle peale, kui noor naine endast märgatavalt vanema mehega. Kuskil kümme aastat võiks maksimaalne olla.

Ma ei usu, et õel selle kutiga pikemat tulevikku. Ma ei imestaks, kui too ühel päeval taaskord Eestist lahkuks ja maailma seiklema läheks. Mu õde nii elada ei saa, tal on ka pangalaen ja muud kohustused. Eks ta siis saab tagantjärele mõelda, kas säärast suhet oli üldse vaja või mitte.

Lugejad, mis arvate, on suur vanusevahe probleem või mitte?