Ilusüstid on maailma levinuim mittekirurgiline näokorrigeerimise protseduur ja seda eelkõige oma lihtsuse ja ohutuse tõttu võrreldes kirurgiliste meetoditega. Samuti on tegemist valutu meetodiga, mida teinekord isegi hambaarstivisiidist vähem peljatakse. Mitte iga väsinud ja kortsuline nägu ei nõua noa alla minemist ning kuigi ka ilusüstid vananemist ei peata, aitavad need teatud ajaks näopiirkonda värskust tuua. Ilusüste nimetatakse ka „lõunapausi protseduuriks”, mis järelravi ei vaja, kuid lõpliku tulemuse nägemiseks peab mõned päevad siiski ootama. Mõnesajaeurose süsti tulemus kestab mitmetest asjaoludest olenevalt keskmiselt kuus kuud kuni poolteist aastat. Nii nagu kirurgiliste meetodite puhul ei ole tabuks kuulutamine ka ilusüste täielikult maha jätnud ning väga paljud ei kipu nende tegemist tunnistama. Soovi „Tahan head tulemust, aga et teised aru ei saaks” kuulevad süstide abiga inimesi ilusaks tegijad alalõpmata.

Kokkuvõtvalt öeldes on Botox ehk botuliintoksiin ravim, millel on lihaseid lõõgastav toime, et näomiimika mõju oleks minimaalne ja kortsude tekkimine kaoks. See blokeerib närviimpulsi, mis lihaste kokkutõmbumist põhjustab. Täitesüstidel aga lihaseid lõdvestav toime puudub ning neid kasutatakse, nagu nimigi ütleb, (kortsude) täitmiseks, näojoonte modelleerimiseks ning huulte täidlasemaks muutmiseks. Seega on tegemist nii erineva toimeaine, erineva mõju kui ka osati erineva näopiirkonna jaoks kasutatavate ilusüstidega, millel on erinevusi rohkem kui sarnasusi. Mõnikord tuleb aga tervikliku tulemuse saamiseks eri süste kombineerida. Teatud juhtudel võib esmalt Botoxiga miimikalihaste lõdvestamine ning seejärel nende täitmine tulemust pikendada. Samuti võib eri näopiirkondades samaaegselt vaja minna nii ühte kui teist.

Segadused kahe ainega on olnud ja on ilmselt ka tulevikus kerged tekkima ning reageering „Ta on huultesse Botoxit süstinud” keskmisest paksemate huultega naisterahva kohta vaevalt veel niipea ära kaob.

Botox

Botoxi ehk botuliintoksiini tööpõhimõte on blokeerida lihastes närvisignaale, mis näolihaste töö halvab ja selle mitteaktiivseks muudab ning mille tulemusel on süstitavas näopiirkonnas kortsude tekkimine minimeeritud või sootuks välistatud. Seega toimib Botox üksnes nende kortsude puhul, mida põhjustavad näolihased oma liikumisega. Botoxit süstitakse enamasti näo ülaossa ehk piirkondadesse, nagu otsmik, kulmuvahe, silmanurgad ja -alused ning nina ülaosa. Botoxi tulemus on ajutine ning püsivama tulemuse saavutamiseks tuleks protseduuri teha umbes kaks korda aastas.
Täitesüstid
Täitesüstid mitte ei lõdvesta lihaseid ega reguleeri miimikat, vaid täidavad ehk tasandavad kortse, korrigeerivad allavajunud põski ning suurendavad huuli. Täitesüstidega on võimalik oma näopiirkonnas esteetilisi aspekte rohkem esile tuua või teatud puudusi hoopis korrigeerida ja tagaplaanile jätta. Kui Botoxit süstitakse enamasti näo ülaossa, siis täitesüstide piirkond jääb reeglina silmadest allapoole: põsesarnad, huuled, suunurgad ja nasolabiaalne piirkond. Huulte tagasihoidlikku volüümi ja elastsust saab taastada või suurendada just täitesüstidega, mitte Botoxiga, nagu kõnekeeles tihtipeale öeldakse. Tulemuse püsimine on individuaalne, kuid üldiselt kestab efekt võrreldes Botoxi süstidega mõnevõrra kauem, tavaliselt üle ühe aasta.
Mida tähelepanna?

Olgugi et tegu on lihtsa ning minimaalselt invasiivse protseduuriga, ei ole ilusüstid näidustatud kõikidele inimestele kõikides olukordades. Sestap ei ole teadlikkus riskidest ja kõrvaltoimetest kunagi liiast, ükskõik kui haruldased need ka ei oleks. Samuti tuleks endale selgeks teha, millised on oodatavad tulemused. Kuigi süstidega on võimalik värskendada ilmet ja muuta nägu nooruslikumaks, sobivad need ainult teatud juhtudel ega asenda näokirurgiat, millele need oma tulemuse ulatuselt siiski oluliselt alla jäävad. Otsest vanuselist soovitust on raske anda, sest vajadus kortse siluda või tasandada avaldub inimestel erinevalt. Nii botuliintoksiini kui täitesüstide kasutajate seas on nii nooremaid kui ka küpsemas eas patsiente. Botoxit ja täitesüste ei soovitata kasutada rasedatel ja imetavatel naistel. Samuti on Botox vastunäidustatud raskemate lihashaiguste, palaviku ja aktiivse herpese korral. Vahetult pärast ilusüste tuleb vältida alkoholi, päevitamist ja sauna.

Allikas: medicalnewstoday.com