Bergström märkis, et vanemate lahkumineku järgsel peremudelil on suur mõju laste tervisele. „Mitmed uuringud on näidanud, et võrdselt mõlema vanema juures kasvanud laste heaolu ja vaimne tervis on paremad kui ühe vanemaga kasvanutel. Kõige parem on üldjuhul lastel, kes elavad mõlema vanemaga endiselt koos. Aga kui lahkuminek on toimunud, on oluline, et vanemad teevad edasised valikud laste heaoluga arvestades,“ rääkis lastepsühholoog ning lisas, et mida vähem on lapsel kontakti ühega vanematest, seda suurem on risk lapse heaolule.

„Rootsi jõudis mõned aastad tagasi olukorrani, kus jagatud vanemlus oli rohkem kui kolmandikul ehk 35 protsendil lahku läinud peredest ning vaid kaks protsenti hooldusõiguse vaidlustest jõudis kohtuni,“ lisas ta.

Sotsiaalministeeriumi 2018. aasta uuringu põhjal ei ela kolmandik Eesti lastest koos vähemalt ühega oma vanematest. Nende hulgas on viis protsenti lapsi, kes elab jagatud vanemluse põhiselt osa aega ühe ja osa teise vanemaga.

Sel reedel, 8. novembril toimub Eesti Rahvusraamatukogu suures konverentsisaalis jagatud vanemluse konverents, mille eesmärk on tutvustada peremudelit, kus laps elab vaheldumisi kummagi vanema juures.

Konverentsi peaesineja, Stockholmi Ülikooli dotsent Malin Bergström on rahvusvaheliselt tunnustatud jagatud vanemluse ekspert, lastepsühholoog ja nelja lapse ema. Ta uurib peamiselt lahutusjärgsete peremudelite psühholoogilist mõju lastele.