Tänapäeval on maailm ju nii lahti ja ma ei osanud kahtlustadagi, et see üks tema hea sõbranna, kellega ta kogu aeg telefonis vestles, on hoopis ta armuke. Kujutage ette, ma teadsin sellest naisest terve aja, aga kuna me polnud kunagi kohtunud, siis uskusingi pimesilmi, et see on ta mingi pikaajaline sõbranna, kellega ta palju suhtleb.

Aga kui ma siis ühel hetkel sain teada, et neil on rohkemat, kui lihtsalt sõprus, sai see suhe üsna kiiresti läbi. Avastasin tüdruku Instagramist ühel hetkel musupildid ja sellega see asi lõppes. Mina ei ole naine, kelle kõrvalt võiks kellegi teisega olla!

Tol ajal aga olin naiivsem, kui osanuks ise arvata. Nimelt sain aasta hiljem, kui neil kahel sündis laps, teada, et nad olid ammu enne meid koos. Hoopis mina olin siin loos armuke ja tundub, et see mees salakavalam kui tundus. Minus tekitab veel küsimusi see, et käisime ka kõigi ta lähedaste sõpradega sageli väljas ja nemad mängisid kogu mängu lihtsalt kaasa, vaikisid ja lasid kahte naist lihtsalt lolliks teha.

Olen sellele nüüd natukene mõelnud, nende laps on saanud aastaseks ja mõistnud, et sel naisel ei ole sellest tänaseni aimugi, et teda peteti. Ühest küljest tunnen, nagu peaks oma loo ära rääkima, teisest jälle mõtlen, et äkki ma olin ühekordne viga ja nende pereelu võikski olla "ideaalne", kui mina seda vussi ei keera.

Mida teie teeksite?