Need on kolm olulist harjumust, mis ühendavad edukaid inimesi
Nad loevad, mõtlevad ja teevad märkmeid
Edukate inimeste üheks prioriteediks on kindlasti lugemine ja mõtlemine. Näiteks eeldatakse firma juhtidelt lisaks planeerimisoskustele ka maailmas toimuva ja oma valdkonnaga kursis olemist. Igapäevane lugemis- ja mõtlemisharjumus annab motivatsiooni ja aitab kaasa positiivsetele muutustele ja arengule nii personaalses kui karjääri elus.
Näiteks loeb Facebooki looja Mark Zuckerberg igas kuus vähemalt kaks raamatut. Microsofti asutaja Bill Gates püüab lugeda kaks korda niipalju kui Mark Zuckerberg. Ta loeb aastas 50 raamatut ehk ühe raamatu nädalas. Kui Tesla juhilt Elon Muskilt kunagi küsiti, kuidas ta õppis ehitama rakette, vastas ta, et ta luges raamatuid. Tema venna sõnul kasvas Elon Musk üles, lugedes kaks raamatut päevas. President Obama on samuti suur raamatute armastaja.
Selle asemel, et kõhutunde ja motivatsiooni järgi elada, annab lugemus kätte vaimse maakaardi, vältimaks teiste tehtud vigu. Samas aitab lugemine teiste õnnestumistest õppida ja võimaldab samu trikke ja mõttemalle ka oma elus kasutada. Väga oluline on kogetu ja loetu kohta märkmeid teha.
Anu Samarüütel Long, kunstnik-idealist ja massitööstuse võimalustesse uskuv disainer, räägib „Minu London“ reisikirjas oma õpingutest Londonis. Seal ta kirjeldab loomingulise päeviku ideed, mille pidamine on maailmakuulsas moekoolis Londoni Central Saint Martins College’is kohustuslik ja õppetöö osa. Loominguline päevik on kaustik või digitaalne päevik, kuhu kirja panna, joonistada või kleepida ideed ja meeleolud. Ägedad ja huvitavad asja, mis on silma või kõrvu jäänud. See aitab mõnikord leida ideeotsa või mõtet, kui midagi on vaja ära teha.
Kui kogu rehkendust ei jõua, siis tee pool. Ehk kui lugeda ja märkmeid teha ei jõua, tee ainult märkmeid.
Bill Gates, Virgini asutaja Richard Branson ja Facebooki tegevjuht Sheryl Sandberg, nad kõik kannavad märkmiku igapäevaselt kaasas.
Nad seavad eesmärke ja hoiavad need nähtaval
„Andke mulle kuus tundi puu langetamiseks ja ma kulutan esimesed neli kirve teritamiseks.“ — Abraham Lincoln
Üks suuremaid erinevusi väga edukate inimeste ja keskmiste sooritajate vahel on detailne ja strateegiline planeerimine. Edukad inimesed planeerivad oma päeva, nädalaid, kuid ja isegi aastaid. Nad kulutavad rohkelt aega suurtele eesmärkidele ja ideedele mõtlemisele ja suumivad regulaarselt välja, et näha suurt pilti. See võimaldab neil võtmetähtsusega otsuseid vastu võtta teadlikult ja läbimõeldult.
Ajal, mil Bill Gates oli Microsofti esimees, sulges ta end kaks korda aastas nädalaks igapäeva segajate eest. Ta nimetab seda mõtlemisnädalaks, mille ajal ta analüüsis Microsofti materjale ja uusi tehnoloogiaartikleid. Aeg, mille ta nädalaks võttis, võimaldas tal üle vaadata Microsofti ideed ja projektid.
Tee omale nimekiri päeva-, kuu- ja aastaeesmärkidest. Eesmärkide seadmisel ole realistlik. Näiteks võid sa tahta aasta pärast avaldada raamatu, kahekordistada sissetulekut või kasvatada veebisaidi külastavust. Hoia need nähtaval. See aitab sul regulaarselt jälgida, kui kaugele oled oma eesmärkide saavutamisel jõudnud. Jälgi oma progressi pidevalt — iga nädal või isegi iga päev, olenevalt eesmärgist.
Nad hoolitsevad oma tervise eest
Tervise, õnne ja edu vahel on absurdne arv seoseid. SYNLABi laboriarst Irina Utenko sõnul on terve inimese vastupanuvõime viirusele või bakterile hea, haigestutakse harva ning haigused põetakse läbi kergemini. Immuunsüsteemi aitavad terve ja tugevana hoida pikaajalised soodustavad harjumused nagu mitmekülgne toitumine, füüsiline aktiivsus, piisav une aeg, normaalse kehakaalu hoidmine ja mittesuitsetamine.
On tõestatud, et ainuüksi 30-minutiline liikumine päevas tõstab enesehinnangut, vähendab stressi ja depressiooni, parandab mälu ja kahandab südamehaiguste riski. Regulaarsel treenimisel on lõputult kasutegureid.
Vereanalüüsid on üks võimalus hinnata organismi vastupanuvõimet, saamaks teada, kas toitumine on mitmekülgne ja tagab immuunsüsteemile vajalike toitainete (nt valgud), mineraalide (raud, tsink, seleen) ja vitamiinide (vitamiinid D, A, B12, C, folaat) piisava sisalduse.
“Lisaks annavad need ülevaate, kas immuunrakkude üldine sisaldus veres on korras (hemogramm), kas organismis on põletikke (hsCRP) ning kas immuunkaitseks vajalike antikehade ja spetsiifiliste komponentide tase organismis on paigas (IgG, IgA, IgM, C3 ja C4),“ kinnitab arst.
Ega ilmaasjata öelda, et tervis on kõige alus. Edukad inimesed teavad seda hästi.
