Muud ma ei kuulegi, kuidas ma võiksin muretseda endale rohkem seksikaid pesukomplekte, et tema ei saa aru, kuidas ma ise tunnen ennast seksikana nendes jamades püksikutes, mida ma igapäevaselt kannan. Ei no tõesti tore, et naine ei või ennast enam mugavalt tunda!

Ma ju võiksin teinekord oma mehe heameeleks panna jalga enda jaoks ääretult ebamugava pitspesu, et härral oleks siis silmale ilus vaadata, aga ma meelega ei tee seda! Ja enne, kui hakkate mind sildistama mõttetuks naiseks, kes ei vaevu oma mehe jaoks isegi seda vähest tegema, siis ma selgitan: tema ei tule samuti minu soovidele vastu.

Olen palunud talt, et me katsetaksime voodis erinevaid mänguasju või et ka tema võiks mind mõnikord üllatada seksika toolitantsuga. Selle peale vajub härral kohe mokk töllakile ja ta on teatanud, et sellise jaburusega tema ei tegele.

Ja vot nii ongi. Tema ei tule minu soovidele vastu, aga eeldab, et leiab voodist imeilusa seksikiisu. Nii need asjad ei käi. Voodielus peab ikkagi kompromisse tegema.

Seega on mul soovitus kõikidele meestele: enne, kui te nõuate, et naine kannaks pesu, mis just teile meeldib, tehke ka omaltpoolt midagi. Loogiline, või mis?