Nii, alustame algusest. Sellest, mis igal aastal kordub, sest igal aastal ju aasta algab, eksole. Aastavahetus — tärkab usk imedesse, uus energia, et nüüd teen muutused teoks, ja samas tiksub kusagil kuklas teadmine, et jaanuari möödumisega oleme vanas rööpas tagasi ning ootame taas aasta möödumist. Halvemal juhul kogeme läbipõlemist. Sõna ja seisund, mis paljudele tuttav, on jaanuari lõpuga käes ja vaatame sellega tõtt… Ja ei saa aru millest see küll tuli, sest kõik on nagu ok ja toimib. Aga see „nagu ok ja toimib“ lubabki meil vanasse rööpasse tagasi vajuda ja muutused tegemata jätta. Lõpuks ajab kõik kas hulluks või sügav apaatia ei lase diivanilt tõusta.

Nii, mis on sellel pistmist naiseks olemisega? Aga väga palju! Nimelt algavad muutused me elus sellest, kas oleme naisena oma väes. Mida see tähendab? See tähendab, et kõigepealt oleme naised ning alles seejärel sõbrannad, emad, kaaslased, töötajad, juhid, karjääritegijad, supertreenijad jne. Kui Naine on õnnelik, väärtustab end, siis kiirgab ta energiat, mille pinnalt võib teha mida tahes. Selline naine oskab vastata küsimusele, mida ma PÄRISELT TAHAN, mitte mida peaks. Ja MIKS ma seda tahan, miks see minu jaoks oluline on.

Meie kui terapeutide poole pöörduvad naised kurdavad sageli läbipõlemist ja motivatsiooni puudust ning lõpus, nagu kokkulepitult, on lause „ma ei saa aru mis minuga toimub“… Niisiis, motivatsioon. See mida just aasta algul otsime või tõsta püüame.

AGA me püüame seda teha, minnes mööda sellest, MIKS me üldse midagi tahame ja minnes mööda ka sellest, mis meid takistab, st mis teeb meid õnnetuks, rahulolematuks ega luba naisena voolata. Tsiteerime siin üht naist Marianni teraapiast, kes, olles pikalt kirjeldanud oma tegemiste rohket elu, aktiivsust mitmel rindel, paljusid eesmärke jne, lõpetas jutu sellega, miks ta üldse tuli — kõige selle juures oli ta ometi rahulolematu. Terapeudina oli Mariannil üks lihtne küsimus: „Kas sul on aega ka lihtsalt naine olla?“. Ja nüüd tsitaat, vastus, mis järgnes jahmunud vaikusele: „Ma ei saa aru, mida sa sellega mõtled.“

Täpselt nii! Me seame eesmärke ja täidame tühjust, kuid läheme mööda olulisimast. Miks? Ja kuidas harmoneerub see minu kui naisega. Me ei küsi endale, mida ma NAISENA soovin ja vajan. Mõnikord on vastus väga lihtne — olla naine! Jah, lihtsalt olla naine! Ja niikaua, kui see on paigast ära ei aita ükski uus dieet, uusaastalubadus, vinge ametikõrgendus või särav eesmärk!

Niisiis, mis toidab hinge ja mis tõmbab tühjaks? Mis paneb vurinal käima sisemise mootori ja silmad särama? Päriselt!

Need on võtmeküsimused ja neil oma naiselikust sisemusest ja tunnetusest vastused leides oledki selle müstilise motivatsiooni koodi enda jaoks lahti muukinud. Kõlab liiga lihtsalt? Jah! Vastused ongi oma olemuselt lihtsad, kuid nende leidmine on keeruline, sest takerdub „pean“, „ei saa endale lubada“, „ei oska“, „ei saa“ ja paljude teiste piirangute taha…Maskid ja filtrid, vahest kohe mitu kihti, mille alt oma tõelist „tahan“ ongi raske leida.

„Ma pean minema tööle, sest mul on vaja maksta üür ja toit“.

„Ma ei saa endale neid asju lubada, sest meie peres pole see kombeks“.

„Ma olen oma suhtes õnnetu, aga ma ei oska midagi muuta“.

Neid lauseid võib erinevas sõnastuses laduda lõpmatuseni. Ja kui ütleme, et need on ainult vabandused, et olla seal kus ollakse ja oodata imelist aastavahetust või noorkuud või muud maagilist märki ning seejärel pettununa nentida, et motivatsioon kadus taas jäljetult, siis kahtlemata leidub veel vingemaid trump-argumente, et seda väidet vaidlustada.

Olgu, proovime piirangud ja vabandused kõrvale jätta ja proovime urgitseda välja vastuse küsimusele „mida sa tegelikult tahad?“. Taas vaikus, sest pole julgust enda sisse vaadata, sest seal sees on … tühjus. Ja kuna loodus tühja kohta ei salli, siis tühimik täituski aastatega hirmu, viha, solvumiste, süüdistuste ja etteheidetega. Need rasked tunded imevad viimasegi energiatilga aplalt ära. Nõiaring. Ja sellest üksi välja tulla on üsna keeruline.

Niisiis, tagasi algusse. Kuidas taas ühenduda oma naiseliku tunnetuse, väe ja tõega, leida oma sisemine põlemine, voolamine ja sellega koos ka motivatsioon? Eks meetodeid ja tehnikaid ole ju mitmeid. Ja paljudega neist oled ilmselt isegi mõne uue aasta alguses jälle katsetanud, et siis tõdeda… jep, pole ikka motti.

Aga lisaks tehnikaile on lihtsad asjad, mille oleme unustanud. Vanal ajal käisid naised koos ketramas või mõnda muud näputööd koos tegemas. Selles koosolemises räägiti kõik jutud ära, kaevati mured ja jagati tarkust. See võimas naistering oli üks väestamise koht, koostegemises ja koosolemises loodud vägi, kus loodi, hoiti ja süvendati ühendust oma naiseliku olemusega ega lastud seda kaotada ja unustada. Naisenergia on võimas ja loov ning lakkamatu, kui sa end naiserollis mugavalt tunned — tõelises ja ürgses olemises.

Tänapäeval oleme sellise lihtsa ühenduse kaotanud, ühenduse loodusega kaotanud. Oleme kiires elutempos, mis pole sugugi naiselik energia uppunud. Püüame elada meeste maailmas, õppides olema mehed, tänapäevased naismehed. On aeg ümber õppida ja meelde tuletada, kes me naistena oleme ning vaadata, mil moel seda ellu rakendada.

Seetõttu olemegi otsustanud korraldada naistele mõeldud koolituse-retriidi, mis toimub juba 6.-7.02.21 Viljandis ja kus saame nii õppida naise arhetüüpidest, psühholoogilistest maskidest, motivatsioonist kui ka kogeda seda vanaaja lihtsat ühist naisteringi — rääkimise, kuulamise ja lugude jagamise väge, tantsu ja sügava meditatsiooni müstilist puudutust.

Luues ühenduse selle tõelise naisega enda sees, muutud põhjatuks jõuallikaks iseendale ja maailmale sinu ümber…

Riina Odnenko ja Mariann Kiidron