„Väsimus on kõige levinum põhjus, miks inimene tuleb laborisse tervisekontrolli,“ räägib SYNLABi laboriarst dr Anneli Raave-Sepp. Väsimus ei ole seotud ainult uneprobleemidega. Arsti sõnul on see sümptom, millel võib olla väga erinevaid põhjuseid — kiire elutempo, stress, vähene päike, ebapiisav uni, mõne aine puudus, põletik organismis või näiteks kilpnäärme alatalitlus.

Hiljutisest Tervise Arengu Instituudi uuringust selgus, et ligi 70% eestlastest esineb väsimust määral, mis viitab väsimussündroomile. Laboriarst toob välja olulised väsimuse tagamaad, mille põhjuste väljaselgitamisel võib abi olla verepõhisest tervisekontrollist.

D-vitamiini napib!

Dr Anneli Raave-Sepa sõnul on madal D-vitamiini tase üks sagedasemaid väsimuse ja energiapuuduse põhjustajaid ning seda kinnitavad ka mitmed teadusuuringud. „D-vitamiini vaegust esineb 75% eestlastest, kuna selle parimaks allikaks on päike, mida meie laiuskraadidel, eriti külmal ja pimedal ajal on vähe.“

D-vitamiin mõjutab immuunsüsteemi, osaleb kaltsiumi ja fosfori ainevahetuses ning on oluline luudele, lihastele ja hammastele, aga ka koordinatsioonile.

„Lihtsa vereanalüüsi tulemuse alusel saab hinnata, kas ja kui palju oleks vaja D-vitamiini preparaadina juurde tarbida,“ ütleb arst. D-vitamiini puuduse vältimiseks on soovitatav võtta selle vitamiini õlipreparaati septembri lõpust mai alguseni. Samas saab D-vitamiini juurde ka teadlikult toitudes. „Aastaringselt tuleb süüa kõrge D-vitamiini sisaldusega toite, milleks on rasvane kala, näiteks lõhe, forell, heeringas, samuti maks, piimatooted, muna, seened ja porgandid.“

Liiga vähe rauda või hemoglobiini ja punevererakke!

Jõuetuse ja väsimustunde võib tuua ka rauapuudus. Organismil on vaja rauda hapniku transpordiks kudedesse. Seetõttu on raua vähesuse tagajärgedeks ka kahvatu jume, liigeste valulikkus, peavalud, vähimalgi füüsilisel koormusel hingeldamine ja südame puperdamine ning mälu-, meeleolu- ja tähelepanuhäired.

Dr Anneli Raave-Sepp toob välja, et statistiliselt esineb rauapuudus kogu maailma rahvastikust ligi 30% ehk 2 miljardil inimesel.

Sageli on rauapuuduse põhjuseks rauavaene toit. Rauarikkad on looma-, sea- ja lambaliha, maks, verd sisaldavad toiduained, austrid ja munad. Taimedest sisaldavad rauda spinat, kaunviljad ja kuivatatud puuviljad, näiteks rosinad, aprikoosid ja banaanid. Oluline on seegi, kuidas rauda juurde võtta. Raua omastamist soodustab hapu mahl ja selles sisalduv C-vitamiin, kuid mitte piim.

Arsti sõnul ei ole hea omapäi rauda lisaainena juurde võtma hakata. Nii võib kasu asemel hoopis kahju teha. Organismi vajaduse rauapreparaadi järele saab välja selgitada vereprooviga, määrates rauavaru peegeldavat analüüsi ferritiin, punavereliblede ehk erütrotsüütide arvu ja hemoglobiini sisaldust veres.

Otseselt raua tasemega organismis on arsti sõnul seotud hemoglobiini tase. „Piisavalt hemoglobiini ja punavererakke ehk erütrotsüüte on organismile tarvis selleks, et tagada organismi varustatus hapnikuga. Vastasel juhul on tegemist kehvveresusega, mis aja jooksul süveneb ja põhjustab häireid erinevate organite ning kudede töös,“ selgitab dr Raave-Sepp. Nii nagu rauapuuduse korral, on siingi abiks rauarikaste toitude tarbimine.

Tujukas kilpnääre!

Pidev väsimus võib olla märk ka kilpnäärme üle- või alatalitlusest. Kilpnäärmehaigusega inimeste osakaal on ligikaudu 5% maailma rahvastikust. Sagedamini esinevad kilpnäärmehaigused naistel, seda fakti toetavad ka SYNLABis teostatud analüüside andmed. Põhjusena toob laboriarst välja joodivaeguse, mille vajadus kasvab naistel puberteedi ja raseduse ajal ning mida inimene saab peamiselt toidust.

Dr Anneli Raave-Sepp selgitab, et kilpnäärme tööd saab hinnata hormoonide taseme kaudu. Kilpnäärme alatalitluse ehk hüpotüreoosi korral toodab kilpnääre hormoone liiga vähe. Hüpotüreoosi korral on inimene väsinud ja energiapuuduses ka pärast korralikku ööund, südametöö aeglustub, kõht on kinni, nahk kuiv, juuksed langevad välja ja isu küll ei ole, aga aeglase ainevahetuse tõttu kehakaal muudkui tõuseb.

Kui kilpnäärme hormoone toodetakse aga liiga palju, on tegemist ületalitluse ehk hüpertüreoosiga ja esmasteks sümptomiteks on hoopis põhjendamatu kaalulangus suurenenud söögiisu foonil. Lisaks käte värisemine, närvilisus, liighigistamine ja kuumatalumatus ning taas tohutu väsimus.

Eriti head joodi allikad on mereannid, piimasaadused ja muna, kuid joodi saab organism ka joogiveega põhjaveest. „Kuna kilpnääre on närvisüsteemiga tihedalt seotud, võivad probleemide põhjustajaks olla stress ja liigne pinge. Samas võivad närvilisus ja unehäired olla omakorda kilpnäärmehaiguse sümptomid,“ nendib arst.

„Kuigi meie kliimas on väsimus sümptom, millega me oleme harjunud elama, võib see peita endas mõnda tõsisemat terviseprobleemi ja seetõttu soovitan uurida põhjuseid. Võimalik, et saate end reipaks taas raua- või vitamiin D kuuriga,“ ütleb dr Anneli Raave-Sepp.

Jaga
Kommentaarid