1921. aastal Budapestis sündinud Ágnes Keleti võiks meile kõigile eeskujuks olla. 1937. aastal 16-aastasena esimese riikliku tiitli võitnud Keleti pidi 1940. aastal Tokyo suveolümpiamängudel osalema, mis teise maailmasõja tõttu ei toimunud. Isegi, kui oleksid toimunud, visati ta tiimist välja, sest toona ei oleks juudi päritolust võistlejad osaleda tohtinud.

Ka järgnevatel aastatel ei lootnud Keleti spordimaailmas ilma teha: "Kõige tähtsam oli ellu jääda," rääkis naine. Keleti otsustas kaduda. Läbi sugulase vahetas ta oma identiteeti ja temast sai noor naine, kelle uueks nimeks sai Piroska Juhàsz. Ta lahkus Budapestist ja leidis teenijana tööd pere juures, kes olid natsikummardajad. Ka naise õel ja emal õnnestus põgeneda. Tema isa aga oli üks 550 000 ungari juudist, kes Auschwitzi gaasikambris suri.

1946. aastal õnnestus Keletil võimlemise juurde naasta, ta sai olümpiatiimi, kuid siis tabas teda järgmine tagasilöök. Nimelt vigastas mõned päevad enne olümpiamängude algust oma pahkluud ja ei saanud jällegi võistelda.

1952. aastal tegi Keleti oma unistused teoks. 31-aastasena sai ta lõpuks olümpiamängudel osaleda. Neli aastat hiljem tõi Keleti Melbourne'i olümpiamängudelt koju neli kuldmedalit. Kokku teenis naine 10 olümpiamedalit, millest viis on kullad.

Tänavu jaanuaris tähistas naine oma sajandat juubelit ja see teeb temast vanima elusoleva olümpiavõitja. "Olen oma elus alati kõiges järjekindel olnud. Valmistusin selleks, et oleksin parimas vormis, kui mul ükskord peaks avanema võimalus lõpuks võistelda. Minu jaoks oli alati kõige tähtsam järgmine võistlus."

Paljude jaoks on viimane aasta olnud väga keeruline ja ootamatusi täis. Keleti jaoks on see aga lihtsalt järjekordne väljakutse. "Soovitan inimestel keskenduda sellele, mis neis parima välja toob. Lõpuks tuleb meil kõigil uus võimalus."

Allikas: Glamour