Naise karm avastus: peale arstilkäiku leidsin magamistoast oma mehe teise naisega

Hiljuti avaldasime ühe naise karmi ülestunnistuse, mis ajas tema mehe ahastusse ning mees ei tea enam, kuidas peale sellist teadmist edasi elada. Kommentaarides räägib üks lugeja oma kireva loo, kus peategelaseks oli tema eksmees.

"Mul on küll nüüd üks lugu meeste kapsaaeda. Igaks juhuks ütlen siia etteruttavalt ära, ma ei vihka mehi ja tean, et eks enne tuleb ikka tuhandeid konnasid suudelda, kuni leiad selle õige printsi. Kindlasti ei pane ka kõiki mehi ühte patta!

Elasin oma esimese armastusega, vähemalt nii ma uskusin, et seda ta on ja jääb. Kaheksa aastat tundus selleks ajaks juba päris palju, aga siis hakkasid sündima kummalised asjad. Tulin näiteks töölt koju, mees oli varem kodus, sellest poleks iseenesest midagi kummalist olnud, aga voodipesu oli vahetatud ja must pandud pessu. Tundus juba esimesel korral kummaline, et mis ajast mees voodipesu vahetab. Kuid ei mõelnud sellele sügavuti, sest suhe oli ju korras, meil polnud ühtegi tüli või nääklemist, isegi voodielu oli täitsa korras.

Siis saaks aru, et kahtlustad midagi, aga ei, kõik oli vähemalt siis ja tagantjärele mõeldes korras. Siis hakkasin leidma voodist heledaid juuksekarvu, mis kindlasti ei kuulunud mulle, kuna olen tumeda peaga.

Kui esitasin küsimuse, et huvitav, kuidas need juuksed siia saanud on, oli vastus olemas: mäletad, meil oli istumine ja see või too sõbranna viskas pikali meie voodisse. Ei vaielnud vastu, sest ei mäletanud ja nii võis ka olla. Reaalselt hakkasin alles kahtlustama, et asi on vale, kui tulin töölt, meest kodus polnud, voodipesu oli vahetatud, pesumasinas must pesu, siis tegin oma toimetused ära ja läksin kööki süüa tegema.

Mäletan, et hakkasin midagi prügikasti viskama, kui nägin prügikastis kasutatud kondoomi, ma usun siiamaani, et see oleks jäänud tähelepanuta, kui seal poleks olnud kondoomi ümbrist, mis hakkas hästi oma värvi poolest silma. Mingit draamat ma ei teinud ja isegi ei küsinud selle kohta, sest olin enam kui kindel, et sealt ma tõde ei kuule. Mängisin seda mängu päris tükk aega kaasa, tahtes näha, kuidas ta end sellest jamast välja räägib, sest kummalised asjad juhtusid edasi.

Kuid siis oli mul võetud töölt vaba päev, kuna pidin minema arsti juurde, käisin hommikul ära, toimetasin veel linna peal ja kui koju jõudsin, nägin, et mehe auto on kodus, ise veel imestasin, et nii vara. Magamistoast leidsin oma mehe teise naisega. Rohkem mul igal juhul seletusi polnud vaja. Mina ei jäänud lootma, et ehk saame midagi parandada, tal oli võimalus asju parandada enne, kui ma teada sain. Seega soovisin talle head teed."