"Mina jälle pole näinud ühtegi õnnelikku lastetut paari. Minu arust on kõige jubedam see, kui sa sured üksinduses. Ma olen olude sunnil näinud haiglas inimesi, kellel pole lapsi, kes nende heaolu eest seisaksid nagu mina oma lähedase puhul olin sunnitud tegema. Ja oma vanemat viimastel nädalatel ütlemas, et jumal tänatud, et tal on lapsed, kes teda elu lõpus aitasid ja tema eest hoolitsesid. Ma ise nägin, et see oleks inimese jaoks olnud põrgupiin, kui mina oma õdede-vendadega poleks teda aidanud.

Mina arvan, et kui just naine ei saa meditsiinilistel põhjustel lapsi, siis lastetu naine on see, kelle mees leiab, et ta ei ole emaks olemise vääriline. Nagu looduseski. Kõiki emaseid ei peeta emaks olemise vääriliseks ja nad on meeste jaoks teisejärgulised. See pole küll kellegi jutt, et ei taha lapsi vihmaga kooli viia või tahab reisida. Tegu oleks nagu 15-aastase jutuga. Mina olen oma lastega reisinud kindlasti kõvasti rohkem kui lastetud paarid."