Mu suhe oma kaasaga on kestnud paar aastat, koos me ei ela, kuid plaanid olid veel hiljuti pikaajalisemad.

Esialgne armumine on möödunud, oleme head sõbrad, väga ei ihalda teda enam, kuigi seks on okei. Ta pole kaunitar, kuid on hea naine ja olen alati arvanud, et jääme ikka kokku.

Juba mitu kuud meeldib mulle üks teine naine, lihtsalt armas silmarõõm. Peale pilkude ja naeratuste ei ole meil muud toimunud, kuid hakkasin neid juhuslikke kohtumisi ootama, oma naine ei huvitanud enam õieti, ta muutus ka närvilisemaks. See oli lihtsalt vastastikune sümpaatia, kuni mu silmarõõmuke minuga vestlema tuli. Siis sain aru, et ta meeldib mulle väga või olen armunud. Kuid oma kaasaga seob meid nii palju ja ma ei otsi ju uut suhet.

Nüüd on korda läinud silmarõõmuga juhuslikke kohtumisi vältida ja oma kaasa on maha rahunenud, vihjas ka lapsesaamisele. Armununa tahtsin ka ise, praegu tunnen vastumeelsust.

Tahaksin seda teist naist näha, kuid kasvatan iseloomu, raske on. Mis saab, kui uuesti teda näen, kas suudan tugev olla? Kui väldiks veel, kas siis läheks tunne üle? Kiusatusele järeleandmine aitaks, aga mu silmarõõm pole sedasorti naine, kes armukeseks hakkaks. Ma pole ka ise armukesepidaja. Ei teagi, mis nõu siin aitaks.

Naisteka lugejad, kas teie oskate anda sellele mehele nõu, mis aitaks?