Psühholoogi kolm olulist nõuannet: kuidas vältida joobes õnnetusi?
(10)
“Kui sul on kiusatus nädalavahetustel alkoholi juues lõõgastuda, siis proovi endale töönädala jooksul puhkepause anda. Sellega väldid pingete kuhjumist, mis võib riskikäitumiseni viia, kui oled joonud,” rääkis Peaasi kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa, kes annab kampaanialehel selgroog.ee kolm olulist nõuannet, kuidas hoida seltskonnas selgroogu ja vältida õnnetusi:
1. Leia oma „ei”
Seltskonnas alkoholi tarbimisele “ei” ütlemine võib olla keeruline. Mõtle enne läbi või harjuta lausa valjusti, kuidas loobumine kõige usutavamalt kõlaks.
2. Kokkulepped enne pidu
Leppige sõpradega aegsasti kokku, kuidas pidu turvaliselt pidada. Pange autovõtmed ära. Kes on kaine autojuht? Ujuma ei lähe, paadisõit jääb homseks. Joobes tehtud otsused võivad viia õnnetuseni.
3. Kui kokkulepped ei kehti?
Kui enne pidu tehtud kokkulepped ei kehti ja sõber tahab napsusena rooli istuda või ujuma minna, siis kardetakse sageli, et teda keelates või takistades rikume suhteid — sõber või sõpruskond paneb pahaks. Sellises olukorras tuleb meeles pidada, et sõbra elu on tähtsam, kui tüli vältimine. Head suhted sinu elus toimivad ainult siis, kui suudad hoida nii ennast, kui teisi.
Statistika näitab, et oskus hoida selgroogu hoiab ära õnnetusi
Joobes mootorsõidukijuhi süül on viimase kolme aasta jooksul kaotanud elu üle kümne inimese aastas. Suvel joobes juhtimisega kaasnevate liiklusõnnetuste arv kasvab, näitab statistika. “Selle suve liikluspilti võib mõjutada lisaks tavapärastele käitumisharjumustele ka piirangute leevenemine,” rääkis Transpordiameti ennetustöö osakonna ekspert Liis Sepp.
Inimkannatanutega õnnetusteni viivad erinevad riskitegurid, sealhulgas alkoholi tarvitamine. Alkohol annab Sepa sõnul liigse enesekindluse, vähendab juhi reaktsioonikiirust ja koordinatsioonivõimet, halvendab kiiruse-, aja- ning vahemaadetaju ja võimet neid hinnata.
Vaatamata sellele, et 2020. aastal transpordiameti poolt läbi viidud küsitlusuuringutes hindasid kõik vastanud joobes olles sõiduki juhtimist ohtlikuks, tunnistasid nii mõnedki, et on juhtinud mootorsõidukit alkoholi või narkootilise aine mõju all või istunud autosse, mille rooli keerab joobes juht.
Päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Viktor Saaremetsa sõnul kujunes eelmine aasta taasiseseisvumise aja suurima veeõnnetuste arvuga aastaks. Ohtlikud on nii joobes vettekukkumised kui ka ujuma minekud. Vette kukkumiste arv on ajas kasvanud ning peamiseks põhjuseks on olnud taas alkohol. “Kõik suplemisel uppunud tööealised inimesed olid joobes,” lisas Saaremets ning lisas, et üle Eesti on uppunute arv ühtlaselt kasvanud ning veekogudeks tiik, järv, jõgi, meri või kraav.
