Sel ajahetkel polnud mul partnerit ja need juhuslikud kokkupuuted tundusid nii pealiskaudsed ja üheülbalised. Läbi üksildustunde mõtisklesin endamisi: „Kas see ongi mu saatus: mina, kass ja vibraator, igavesti?“ Sel hetkel sain aru, et olin end n-ö „müünud“ emotsionaalselt kättesaamatu naisena. Olin leppinud asjadega, mis mu üksildust küll ajutiseks minema peletasid, kuid ei täitnud mu kauaaegset igatsust armastuse, pühendumuse ja partnerluse järele.