“Sel suvel olen kohanud huvitavat tendentsi — paljudel üritustel, kus olen käinud, ilmselgelt siis täiskasvanutele mõeldud üritused, jooksevad ringi kahe-kolme aastased lapsed, keda nende vanemad ei kavatsegi keelata. Eelmisel nädalal Fotografiskas Puuluubi kontserdil sai aga minu mõõt täis. Tegemist oli väikese ruumiga ja ma läksin sinna ikkagi kontserti ja esinejaid nautima, mitte laste kisa ja jooksmist vaatama.

Olen ise ka ema, saan aru, et alati ei ole võimalik lapsi kellegi hoida jätta, kuid kas siseruumi kontserdid on ikka kohad, kuhu võiks rahumeeli sellises vanuses lapsed kaasa tassida? Koolilapsed muidugi, maailmapildi avardamiseks ideaalne, aga kahe- ja kolmeaastased, kelle ainus huvi on ringi möllata ja esinejaid segada? Laste koht ei ole laval, kus muusikud esinevad.

Vähe sellest, et üks ökoemme oli oma kaks väikest last kaasa tassinud, keda ta kordagi keelata ei suvatsenud, oli tal ka imik kandelinas, kellega ta rahumeeli lava ees õõtsus. Muusika ei olnud just kõige vaiksem…

Ka ei tehtud otseselt teist nägu siis, kui lapsed otsustasid lavale ronida. Tõesti tekib mõte, kas need emmed siis üldse teiste inimestega ei arvesta? Nägin enda ümber palju häiritud nägusid, aga ega teiste lapsi ju ka kasvatama ei lähe.

Panen inimestele ja noortele emmedele südamele — tõesti on aeg ja koht, kuhu oma väikeseid lapsi tirida. Toome näitena lastele mõeldud üritused! Täiskasvanute kontserdid ei kuulu sinna alla.”

Hea lugeja, kas oled suveüritustel ja kontsertidel sarnast tendentsi märganud? Jaga oma kogemust kommentaarides!