See mees küll kutsus mind välja, ent ei leidnud lõpuks ikkagi aega, et kohting teoks teha ja tühistas selle. Ta näitas, et tal küll olid mingid tunded ja huvi mu vastu, kuid ei võtnud siis vaevaks vaadata, kuhu need viia võiks. Tal polnud meie jaoks usku ega aega, sest ta oli ise hirmul.

Kõik need üles-alla mängud võimaldasid mul näha tema häid külgi, et siis tagasi jäisesse pimedusse kukkuda. Lihtsalt seetõttu, kuna tema ei tahtnud tunnistada, et ta pole kivist ning siiski vajab soojust ja lähedust nagu kõik teisedki. See pani mind ennast avama nii, nagu ma seda kunagi võimalikuks ei pidanud. Tahtsin, et ka tema ennast piisavalt turvaliselt tunneks ja lootsin ta südame üles sulatada. Kuid ta oli liiga hirmul, et saab haiget ega vastanud mulle samaga. Tema süda jäi suletuks.

Tal kõlbas küll minuga öö veeta, kuid ta ei leidnud endas piisavalt tahet, et mind välja toredat õhtut veetma viia. See oleks ju andnud päriselt võimaluse, et meie vahel midagi tõelist võiks areneda. Selleks polnud ta valmis. Kuid miks siis üldse millegagi alustada?

See kiri on kõigile meestele, kes ei anna headele tüdrukutele võimalust ja samal ajal kurdavad, et nad ei leia õiget naist, kuigi on ise lihtsalt liiga hirmul, et pühenduda kellelegi, kellega päriselt koos olla. Sellised mehed ütlevad, et kõik naised on hullud, sest nad peavad seda ise uskuma, et mitte ennast avada ja oma südant mängu pannes riskida. Sest nii on ju alati võimalus ise haiget saada. Selle asemel mängivad nad mänge, ega tea tegelikult isegi, mida nad päriselt tahavad. Või vähemalt ei julge nad seda endale tunnistada ja selle nimel tegutseda.

Nende sõnu ei tasu uskuda, sest ilmselgelt on nad rohkem mures enda kui naise tunnete pärast. Sellised mehed usuvad alati, et kusagil on nende jaoks midagi paremat. See aitab neil upitada oma ego.

Allikas: YourTango