Olin kulutanud oma tubli tunni valides, mida selga panna, heideldes kena pluusi ja valgete teksade argipära ning kehasse töödeldud kleidi pisut formaalsema väljanägemise vahel. Ma ei tahtnud jätta muljet, nagu oleksin liiga kõvasti vaeva näinud, aga mitte piisavalt vaeva näha olnuks ilmselt hullem, seega jäi peale tumesinine kleit. Kreppriie liibus tihkelt ümber piha, oli puusade kohal vabam ja langes veidi alla põlve. Dekolteed oli näha vaid õige pisut ja kangas vormis rindu ideaalselt. Nagu ütleks mu ema: „See kleit ripub just õigetest kohtadest.”

Jaga
Kommentaarid