“Ausõna, ma ei mõista. Mehed väidetavalt ainult vinguvad, et naine lamab voodis nagu meritäht ja mitte midagi teha ei viitsi. Eesti mees oleks nagu tõeline tõutäkk, näita aga suund kätte ja tema muudkui perutab!

Ometi on minu kogemused, vähemalt viimase paari aasta vältel, olnud täiesti teistlaadi. Mõned aastad tagasi läksin pikaaegsest suhtest lahku ja olen sellest saati vallaline olnud, kohtamas käinud ja elu nautinud. Ehkki kohtingud on toredad olnud ja mehed enamasti ka, lõppeb “seiklus” linade vahel enamasti täieliku fiaskoga. Jõudes voodisse, tahab tüüpiline Eesti mees oma oskusi näidata, mis peale paari-kolme minutit jõuavad siis punkti, kus mees sätib end misjonäriasendisse ja läheb andmiseks.

Olgu, teeme siis misjonäri, aga mitte lõpuni välja, palun! Jah, mul on suu peas ja ma oskan seda kasutada ning olen alati öelnud, et teeme poosivahetust! Mulle meeldib peal olla, võin külili olla, koerapoos on ka vinge…

Olen eeldanud, et meestele meeldivad naised, kes tahavad ise initsiatiivi üle võtta. Kus sa sellega! Olen vastuseks saanud ainult pomina, et aga misjonär on minu lemmik… Ja siis lamad seal ja ootad, et see arutu nühkimine ükskord lõpeks. Mehed, see on nii igav! Võtke palun õppust! Laske naistel ka otsustada ja seks muutub palju-palju huvitavamaks ja naudinguterohkemaks.”