"Lapsel on diagnoositud parema jala komppöidsus ja sääre- ning pindluu lühenemine. 2-aastane Gert ise ei saa oma haigusest aru – ainult siis, kui ortoosi jalal pole ja tal valus on.
Komppöid tähendab, et lapse labajalg on pööratud sissepoole (nii varbad kui ka pöiaots suunatud keha keskjoone poole) ja kõndides toetub laps pöia välisservale, mitte tallale. See ei parane kunagi iseenesest, vaid pigem süveneb ning põhjustab seejuures lapsele suuri vaevusi. Gerdi puhul on tegu haruldase juhtumiga, mil on otsitud abi operatsioonist, kipsidest, lahastest, ortoosist ja füsioteraapiast, ent jala seisund on ajaga kahjuks aina halvemaks muutunud.

Keegi ei ole Eestis sellise haigusjuhtumiga veel varem kokku puutunud ning Gerdi esimene raviarst ei näinud paraku eriti teist võimalust kui lapse jalg lähitulevikus amputeerida. Poiss saab oma haige jalaga küll ortoosi kandes joosta, hüpata ja kõndida ning ka tundlikkus jalas on säilinud, kuid olukord halveneb päev-päevalt.

Vilniuse Ülikooli Lastekliiniku arst Dr Giedrius Bernotavicius on aga spetsialiseerunud raskete kaasasündinud jäsemete patoloogiate ravile ning omakorda pidevas suhtluses maailmakuulsa kaasasündinud jäsemete defektide klassifikatsiooni looja USA arsti Dr Paleyga, kelle käe all Leedu arst isegi õppinud on.

Tänu Gerdi praegusele raviarstile on Vilniuse Lastekliiniku arstid Gerdi juhtumiga kursis ja arvamusel, et lapse jalga on siiski võimalik säilitada. Tänaseks on teada, et suure tõenäosusega toimub Gerdi esimene operatsioon Vilniuse arstide osavõtul juba selle aasta alguses Tallinnas. Selleks aga, et arstid saaksid paika panna lõpliku raviplaani ja planeerida operatsioonid, oli Vilniuse tohtrite soov Gerti isiklikult näha ja hinnata tema seisundit.

Aitäh Politsei- ja Piirivalveameti töötajatele, kes aitasid Gerdile Vilniusesse sõitmiseks kiiresti dokumendid muretseda, kuid sellise ravireisiga kaasnevad ka arvestatavad reisikulud – perel tuleb tasuda nii lennupiletite, kindlustuse, majutuse kui ka kohapealse transpordi eest ning sellist raha pole lapse emal kusagilt võtta…

Palun vähendame ema muret ja aitame üheskoos need kulud katta!

Gerti saab aidata, tehes annetuse Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi annetuskontodele, märkides selgitusse “Gert”

Swedbank IBAN EE682200221015828742
SEB IBAN EE261010220014910011
Luminor IBAN EE791700017000285384
LHV IBAN EE527700771000610813
Coop IBAN EE824204278603586607

või helistades Lastefondi heategevuslikele telefoninumbritele. Annetussumma lisatakse sama kuu telefoniarvele:

helistades 900 5025, annetad 5 eurot
helistades 900 5100, annetad 10 eurot
helistades 900 5500, annetad 50 eurot
Jaga
Kommentaarid