“Olin teinud sõbrapäevaks plaani, et toon naisele ilusa kimbu tulpe ning õhtul vaataks siis tema valitud filmi. Minu peas tundus see täitsa hea ideena — ei ole ju tegu sünnipäeva või meie suhte aastapäevaga, pigem see kommertspüha, kus tead, et naine midagi ikka ootab, aga ma pole kunagi olnud meelt, et sellisel päeval peaks mingi hiigelsuure üllatuse korraldama. Pole ette jäänud ka, et mõni tuttav seda suurelt tähistaks — päev nagu päev ikka, vii naisele lilled ja korras.

Viisin talle siis tulbikimbu, päeval olime mõlemad tööl, õhtul hakkasime siis filmi vaatama ja siis hakkas peale. Kas ma ikka tean, kui paljud naised said tänasel päeval 100 roosiga kimbu või kalli sõrmuse või mingisuguse roosidest karu? Tema aga peab igal tähtpäeval leppima väikese lillekimbuga, kas ta tõesti pole siis rohkem väärt või ehk on mul keegi teine!?

Sellisele lollile kapriisile ei olnud ma nõus vastama. Läksin pikale jalutuskäigule ja öö veetsime voodi eri otstes. Kas tõesti oleksin ma pidanud kaaslase meelest kulutama oma säästud mõttetule sõbrapäevakingile? Kust see kõik niimoodi tuli, mitte kunagi pole ma sõbrapäeval sellist jampsi kuulnud.”

Naisteka lugejad, oskate ehk sellele mehele nõu anda?