“Selle teadmisega polnud midagi peale hakata. Jõudsin veel kord hullumoodi ennast kiruda, kuidas ma küll diivanit üle ei kontrollinud. Oleks ma need sukkpüksid leidnud ja ära peitnud, oleks kõik korras. Samas tekkis veider mõte, et ma ei kahetse Monikaga olemist, vaid kahetsen, et ma tema sukkpükse ei leidnud. Ja tema ka — muud riided pani selga tagasi, aga sukkpüksid unustas. Ah, midagi muud tal ju seljas polnudki peale kleidi.”