10 märki, et su lapsel on koolis probleeme

 (3)
10 märki, et su lapsel on koolis probleeme
Foto: Annika Haas, Eesti Ekspress

Vanemate elutempo on tänapäeval nii kiire, et pisikesed, kuid olulised märgid, mida lapsed meile saadavad, võivad jääda kahe silma vahele. Kuid võta paari nädala pärast aeg maha ja mõtle siintoodud punktidele uuesti — kas su laps püüab sulle midagi öelda?

1. Pöidla imemine

Kui koolilaps hakkab uuesti pöialt imema, pead olema valvel — midagi on korrast ära. Kindlasti ei tohi sa tema käitumist halvustada ja kritiseerida, vaid pead üritama kuulata, mõista ja taibata, mis lapsekesel mureks.

Võib olla, et lapsepõlvest tuttav lohutustehnika pakub talle lohutust ja aitab üle saada raskemast perioodist koolis ja nii lihtne see ongi. Kuid see võib olla ka märk sellest, et teda vaevab miski. Kui ta ise sulle seda öelda ei julge või ei oska, küsi õpetajalt, ehk oskab tema aidata.

Kuni põhjus on selgunud, lihtsalt eemalda lapse pöial tema suust liigsete kommentaarideta ning paku talle iga päev ohtralt hellusi ja kallistusi.

2. Tujukus

Muidu kukupai ja headele hinnetele õppiv laps muutub kodus ühtäkki tõeliseks fuuriaks — vannub, märatseb, karjub sulle vastu ja mossitab pidevalt. Arusaadav: laps on päev otsa koolis püüdnud tubli olla ning elab nüüd koduses turvalises keskkonnas end välja.

See ei tähenda, et peaksid tema märatsemist taluma. Ignoreeri seda ja saada ta teise tuppa rahunema. Kindlsti märka ja kiida head käitumist ja edusamme ja kui tujumuutused kestavad pikemaajaliselt, anna endast parim, et selle põhjus välja selgitada.

Seotud lood:

3. Liiga sagedased haigused

Kui laps kaebab tihti kehva enesetunnet, kuid selged haigussümptomid puuduvad, on selge, et ta mõtleb end haigeks, et mitte kooli minna. Mõnikord võib taolist ärevust põhjustada see, et laps pole veel harjunud nii palju aega kodust eemal veetma, aga tõenäolisemalt on tal koolis midagi pahasti läinud ja ta ei taha sinna tagasi minna. Püüa põhjus välja uurida, kuid ära sunni teda rääkima, kui ta ei taha või ei julge.

Kindlasti ei tohi sa oma last julgustada ja innustada pidevalt koju jääma, kui ta end hästi ei tunne. Kinnita talle, et kui tal on tunni aja pärast endiselt halb olla, palud sa õpetajalt, et ta lubaks su koju. Mõnikord ajab neid endast välja ainult mõte kooliminekust ning nad unustavad kehva enesetunde kohe, kui näevad oma sõpru, kes neid mängima kutsuvad.

4. Popitamine

Tundidest puudumine on selge märk, et lapsel on probleeme. Kui ta on puudnud juba mitmest tunnist, peaksid kiiremas korras organiseerima jutuajamise, milles osalete sina, laps ja lapse õpetaja, et probleemide põhjus välja selgitada.

Popitamise põhjuseid võib olla mitmeid. Laps võib tunda, et ta ei saa ülesannetest aru ning on seetõttu käega löönud, ta võib olla tülis oma sõpradega, ta võib olla sattunud seltskonda, kus õppimist ei hinnata. Aga võib-olla üritab ta lihtsalt sinu tähelepanu võita.

Mis iganes põhjus ka pole, sa ei tohiks nüüd tema vastu liialt karm olla ega rangelt karistada. Tundidest puudumine ei ole probleem, probleem on see, mis sellist käitumist põhjustab. Sa pead selle välja uurima ja leidma viisi, kuidas lapsel kooli vastu uuesti huvi tekitada.

5. Isupuudus või liigne aplus

Söömisprobleemid kerkivad esile tavaliselt põhikooli viimastes klassides ja keskkoolis. Tüdrukud hakkavad häbenema oma keha ning püüavad saavutada ideaalfiguuri, poisid tunnevad survet käituda ja näha välja tõeliste “isastena”.

Mõnikord aga ei olegi söömismured seotud figuuri ja välimusega, vaid liiga vähe söömise, õgimise või liigse maiustamise taga on hoopis teised probleemid. Ehk otsib ta väljapääsu eksamite phjustatud stressist? Tülidest kaaslastega? Võib-olla ootad sa ise temalt rohkem, kui ta anda suudab?

6. Sõprade puudus

Laps, kel on alati olnud palju sõpru, muutub ühel hetkel justkui tõrjutuks ning sõpradega väljas olemise asemel eelistab arvutit? Ettevaatust — midagi on mäda. Tõsi, võib juhtuda, et tegu on lihtsalt teismelise tujudega, kuid ole valvel — kui ta on pikemat aega üksik ja õnnetu, pead hakkama tegutsema. Tõenäoliselt on kas koolis või sõprusringkonnas tülid tekkinud.

Ära kritiseeri ega süüdista, halvusta ega nääguta, see muudab asja veel hullemaks ja võid kindel olla, et laps ei räägi sinuga enam kunagi. Küsi parem, kas saad teda millegagi aidata, näiteks koduste ülesannete juures või õpetajaga arusaamatuste lahendamisel, sõpradega rääkimisel või kasvõi esialgu ainult toa koristamises. Ära jäta teda veelgi rohkem üksi, paku oma seltskonda ja leia meelepäraseid tegevusi teile mõlemale — vabas õhkkonnas ta suure tõenäosusega avaneb ning räägib sulle ära, milles asi on.

7. Sõprade vahetamine

Jälgi mängu hoolikamalt, kui su teismeline ühel päeval teatab, et sõbrad, kellega ta on viimased aastad pidevalt ninapidi koos olnud, on alates tänasest nõmedad ja ta on leidnud endale teise, hoopis parema seltskonna. Mõnikord sõbrad kasvavadki lahku ja see on normaalne, aga ära teda esialgu siiski silmast lase.

Kui tundub, et laps ei ole enam päris tema ise, võib juhtuda, et ta on kas oma eelmise kambaga korralikult tülli pööranud või nad on mingi jamaga hakkama saanud. Äkki on teda sunnitud vanu sõpru hülgama ja uue grupiga liituma? Kas ta eelistab nüüd hoopis teistsuguseid riideid ja sõnavara on uuenenud, sarnaselt tema uutele sõpradele?

Kui sulle tundub, et sa ei saa enam millestki aru ning su laps on muutunud justkui kellekski teiseks, ei teeks paha õpetajatega nõu pidada — ehk on nemad märganud, mis juhtus.

8. Hinded halvenevad

Igale lapsevanemale tuleb kerge šokina, kui e-kooli hakkavad ühtäkki neljade-viite asemel ilmuma kolmed ja koguni kahed. Seda muutust ei tohi sa mingil juhul mööda lasta ning reageerima kohe, kui esimesed halvad hinded tulevad.

Mis tagasilöögi põhjustas? Kui ta ei saa enam ainest aru ning ülesanded tunduvad talle keerulisemad kui hiina keel, kaalu võimalust palgata eraõpetaja. Või räägi koolis õpetajaga, mida saaksite teha, et last uuesti järjele aidata.

Kordame uuesti — süüdistamine ja õiendamine ei aita, aitab rahulik ja mõistlik vestlus, mille käigus laps mõistab, et sa ei taha teda hukka mõista, vaid aidata.

9. Halb käitumine koolis

Laps, kes pole kunagi varem märkusi või muid karistusi saanud, tuleb nüüd üle päeva koju teadetega õpetajalt, mis jälle valesti läks. Muidugi on teismeliste puhul teatud piirini normaalne, et nad möllavad ja üritavad end kehtestada, kuid liigne eputamine ja lollitamine ning pättuste tegemine räägib sulaselgest tähelepanuvajadusest.

Ka suuremad lapse elavad koduseid probleeme koolis välja, seega mõtle, kas teil kodus on suhted korras. Kui ei, klaarige enne need ära, kui lapsele kraesse hüppad. Laps võib ka tajuda, et ta ei saa oma ülesannetega hakkama ning üritab negatiivse käitumisega sinu tähelepanu sellele juhtida.

Mis iganes põhjus on — ära jää ootama, et olukord iseenesest laheneks. Räägi, räägi ja veelkord räägi. Ütle lapsele, et sa oled märganud, et ta käitumises on toimunud muutused ning sa tahaks väga teada, mis selliseid asju põhjustab. Kinnita korduvalt, et kui tal on vaja abi või nõu, siis sa pakud talle seda. Püüa temaga iga päev koos aega veeta ning tunne huvi, kuidas ta päev on läinud, siis tuleb ühel hetkel ka probleemide põhjus pinnale.

10. Hoiatavad märgid

Meelemürgid on lastele liialt hästi kättesaadavad ning sa pead olema valvel, et su laps nende küüsi ei satuks. Vii end kurssi levinumate narkootiliste ainetega, uuri internetist, milliseid märke peaksid jälgima ning kohe, kui sulle tundub, et midagi kahtlast on teoksil, hakka tegutsema. Alkoholitarvitamise- ja suitsetamiskatseid sa tõenäoliselt vältida ei suuda, aga kui neid hakkab tulema liiga tihedasti, peaksid kindlasti reageerima.

Üks asi on teismeliste lollused ja suureks kasvamine, mis toovad kaasa eksperimendid erinevate meelemürkidega, aga eksperimenteerimisvajadus võib olla põhjustatud suurematest probleemidest kooli ja õppimisega. Ole valvel!

Loe lisaks: Märgid, mis näitavad, et laps tõmbab kanepit

Allikas: iVillage.co.uk