6 kindlustuse soovitust, et kooliaastale muretult vastu minna

 (1)
Mille vastu oma lapsi kindlustada?
6 kindlustuse soovitust, et kooliaastale muretult vastu minna
Foto: Shutterstock

Uue koolihooaja eel tuleb paljudel lapsevanematel oma võsukestele hankida hulga uusi esemeid alustades vihikutest, ranitsatest kuni jalgrataste ning nutitelefonideni. Aktiivsete noorte käes on aga mõnel nendest esemetest õige lühike eluiga. Milliste kahjude ja õnnetuste vastu üldse saab ennast ja oma lapsi kindlustada?

Kooliaasta algus ning sügishooaeg muudab enamasti terve perekonna elurütmi: trennid liiguvad väljast siseruumidesse, tekivad uued rutiinid ja liikumisteekonnad ning kaotsi või katki lähevad nii mõnedki telefonid, võtmekimbud või satub sõiduhoos jalgratas naabri autot tabama. Salva Kindlustuse varakindlustuse osakonna juhataja Alver Kivirüüt märkis, et kindlustuse jaoks tähendab septembri algus selget muutust kindlustusjuhtumites ja nii mõnigi kahjuliik teeb hüppe ülespoole ning mõjutatud on koolilaste kõrval tegelikult ka terve perekond.

Kivirüüt tõi välja kuus kindlustuse nüanssi, millele kooliaasta alguses peaks tähelepanu pöörama:

1. Telefonid ja nutiseadmed ei pruugi tavapärase kodukindlustuse alla käia. Kindlustused hüvitavad küll purunenud telefone, kuid lihtsalt kadumist või vargust kindlustuslepingud enamasti ei kata. „Nutiseadmete kindlustus käib koduse vara kindlustuse alla ning sellega on kaetud õnnetused, mis juhtuvad näiteks pere sülearvutite või tahvelarvutitega. Kuna mobiiltelefonidega toimub äärmiselt palju õnnetusi, siis ei kuulu see automaatselt koduse vara kindlustuse sisse ning tuleb eraldi juurde lisada,“ selgitas Alver Kivirüüt.

Seotud lood:

2. Mõelge hoolega läbi omavastutuse suurus. „Omavastutus on see osa kahjusummast, mis klient peab õnnetuse puhul ise tasuma. Kui näiteks lapse mobiili hind on 150 eurot ja omavastutuse tase on 200 eurot, siis sellisel juhul jääb kahju alla omavastutuse ning on kindlustusvõtja enda kanda. Kui telefoni hind on aga 500 eurot, siis igal juhul tasub kindlustus ennast ära,“ selgitas Kivirüüt.

3. Kindlustada saab ka kahjude vastu, mis toimuvad kodust väljas — näiteks koolis või trennis. Suure osa enda ja laste esemetest saab kindlustada koduse vara kindlustuse abil, kuid taas tuleb jälgida, et väljaspool kodu toimuvate juhtumite puhuks oleks olemas täiendav kindlustuskaitse, mis korvab varakahjud väljaspool kindlustuskohta ehk kodu. Kindlustuskaitse alla kuuluvad näiteks jalg- ja tõukerattad, prillid, lapsevankrid või näiteks juhtumid, kui laps sõidab rattaga kooli või poodi ning see seal ära varastatakse.

4. Varakindlustus aitab ka koduvõtmete kadumise korral. „Koduse vara kindlustuse alla käivad ka koduvõtmed, mida lapsed kipuvad tihedamalt ära kaotama,“ märkis Kivirüüt. „Põhjus on selles, et võtmete kaotamisel tuleks tegelikult alati välja vahetada ka koduukse lukk, sest kunagi ei tea, kelle kätte võtmed võisid sattuda. Korralikud lukud maksavad ka omajagu ja siin ongi abiks kindlustus,“ selgitas Kivirüüt.

5. Kas lepingule tuleks lisada ka vastutuskindlustus? Kolmandatele osapooltele tekitatud kahjud käivad kodu vastutuskindlustuse alla, kuid tuleb jälgida, et lepingule oleks juurde ostetud laste poolt põhjustatud kahjude täiendav kaitse. Näiteks juhul, kui laps kriibib jalgrattaga sõites naabri autot või lõhub ära klassikaaslase arvuti või muu nutiseadme, siis korvab kahjustuste taastamise kodu vastutuskindlustus, kui lepingule on juurde ostetud lisakaitse.

6. Õnnetused trennides ja olmetraumad koolis. Kooliaja ning trennide hooaja algusega toimub tavapäraselt muutus ka laste ja noorte vigastuste iseloomus ning tiheduses. Algavad trennid, kehaline kasvatus, hoogsad vahetunnid ning sellega seoses tihenevad hüppeliselt traumad, mis on saadud näiteks erinevate pallimängude ja rühmatreeningute käigus. Õnnetusjuhtumikindlustus aitab siinjuures tagada ka seda, et vigastada saanud lapsega töölt eemale jäämise tõttu ei tekiks auku pere eelarvesse.