Jelena, omade keskis Leena, tegi selle valiku ning saatis perevahetuse-saatesse kandideerimissoovi.

Praegu, neid ridu kirjutades, ei tea ma, kas see oli ema idee või hoopis vanima tütre Julia mõte. Kahtlus nimelt tekkis, et lapsed oma heatahtlikkuses ja õiglusmeeles ema tänaste tegudeni viisid. Kuid fakt on, et Leena ei tahtnud sellesse saatesse mitte seetõttu, et oma lastest eemale pääseda. Pigem hoopis just oma laste pärast.

Panite ehk tähele, et 11-liikmelises perre oli sündimas peagi veel üks laps: 16-aastase Julia ja tema noormehe laps. Ja ainus, kes selles majapidamises tööl käis, oligi tulevane noor isa.
Saatesse tulnutele aga lubati raha - 15 000 krooni. Mil moel ja mis tingimustel, seda Leena siis veel ei teadnud. Kuid lootus selle summaga senised SMS-laenud kaelast kas või osaliseltki saada, oli suur. Ja naine tegutses.

Usun aga, et saatesse tuleku (ainus) põhjus ei olnud siiski raha. Vaid asjaolu, et armastav ja hoolitsev isa Sergei on Leena kui naise nende 20-aastase kooselu vältel absoluutselt unarusse jätnud. Tõsi, üheksa lapse olemasolu siiski teatud abielukohuste täitmisest ju kõneleb, aga no kuulge...

Ja ikkagi vaevab mind küsimus: miks kandideeris Leena 8-kuuse tite kõrvalt võõrasse peresse?