Perekonnaseaduse § 101 lg 1 järgi ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

Kuni 31.12.2013 oli Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammääraks 320 eurot kuus ja seega oli minimaalne elatis 160 eurot ühe lapse kohta kuus.

Alates 01.01.2014 on tulenevalt Vabariigi Valitsuse 28.11.2013. a määrusest nr 166 kuupalga alammääraks 355 eurot kuus. Seega on minimaalne kohtu poolt välja mõistetav elatis 177,50 eurot kuus.

Nimetatud muudatus on oluline neile, kes alles soovivad elatist nõudma hakata, ning neile, kelle kasuks on varasemalt elatis välja mõistetud kindlas summas, mis on väiksem kui 177,50 eurot kuus.

Tihti on elatis kohtu poolt välja mõistetud või poolte poolt kokku lepitud minimaalsuuruses. Siin tuleb tähelepanu pöörata sellele, kas minimaalsuuruses elatis on kohtuotsuses või poolte kokkuleppes kirjas kindla numbrina või on selle formuleering sõnaline s.t minimaalsuuruses elatis sõltumata sellest, kui suur see numbrites väljendatuna parasjagu on.

Erinevus on selles, et kui elatis on kokku lepitud või kohtu poolt välja mõistetud kindlas numbriliselt määratletud suuruses, näiteks 160 eurot kuus, siis miinimumpalga suuruse muutumine seda ei mõjuta. Juhul kui on tekkinud vajadus elatist suurendada, siis peate selle suurendamiseks pöörduma kohtu poole, sest kohtuotsuses on kirjas kindel elatise suurus ja seda palga alammäära muudatus ei puuduta.

Juhul kui elatis on kokku lepitud või välja mõistetud selliselt, et see on pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, siis muutub elatis automaatselt iga kord peale seda, kui muutub kuupalga alammäär. Elatist andma kohustatud isik on kohustatud elatist andma alati sellises suuruses, mis on sõltuv kehtivast kuupalga alammäärast.

Seega tasub tähelepanu pöörata sellele, kuidas on sõnastatud elatise kokkulepe või kohtuotsus, sest elatis võib olla uuest aastast suurenenud.

Kui elatis automaatselt ei suurene, aga vajadus suurema elatise järgi on olemas, siis peab huvitatud isik pöörduma kohtu poole (kui kohtuvälist kokkulepet elatise andjaga ei sünni) ning taotlema elatise suurendamist kuni miinimumsuuruseni või suurema summani, kui ülalpeetava kulutused on suuremad kui antav elatis. Need isikud, kelle kasuks on välja mõistetud elatis selliselt, et see muutub iga kord automaatselt koos kuupalga alammäära muutumisega, võiks elatise andjale meelde tuletada, et tolle kohustused on alates 01. jaanuarist 2014. a suurenenud.

Alan Biin