Haruldase geenirikkega väike Gertu-Liina
23-aastane Kärol ja 26-aastane Kaspar teevad ilmselt silmad ette paljudele vanematele. Nad on juba üles kasvatanud kolm imetoredat last — 6-aastase Nora-Liisa, 4-aastase Gertu-Liina ja aastase Tõnise.
Väike Gertu on aga oma õest ja vennast veidi erilisem. Tal on diagnoositud raske geneetiline haigus nimega Dravet sündroom, mis põhjustab lapsel epileptilisi krampe. Hood on juba korduvalt pannud Gertut eluohtliku olukorda.
Loo lahendus peitub aga tõsiasjas, et 10 aastaselt hakkaks haigus ise raugema ja Gertu kasvaks sellest ajapikku välja. Kuid, et seni vastu pidada on lapsel vaja ravimit, mis maksab 10000 € aastas, mida haigekassa paraku ei toeta. Noortel vanematel ei ole sellist summat kuskilt võtta. Kui pisike Gertu ilma ravimita jääb, kahjustab iga järgmine krambihoog lapse aju niivõrd, et paari aasta pärast jääb ta voodihaigeks, kes sõltub 24/7 oma hooldajatest. On kohutav mõelda, et ühe väikese lapse elule on külge riputatud hinnasilt, kuid meie võimuses on neid päriselt aidata.

Nahahaigusega noorteadlane Natalja
Tartus elab 32-aastane Natalja, kes pole pelgalt imeilus ja heasüdamlik naine, vaid ka tohutult tark. Kõigest aasta lahutab teda doktorikraadist. Natalja on terve elu võidelnud karmi nahahaigusega, kuid südikas noorteadlne on siiani alati hakkama saanud. Viimane aasta on haigus näidanud oma tõelist palet ja röövinud noorteadlaselt kõik — armastuse, iseseisvuse ning elurõõmu. Natalja on aheldatud ratastooli ja kogu ta aeg kulub eluohtlike haavade hooldamisele. Ravi Natalja haigusele on olemas, aga puudu jääb rahast. Hetkel ei suuda noor naine tasuda isegi oma haavade sidumise eest, millele kulub kuus üle 1400 €. Meie võimuses on päästa Natalja sidemetest, saata ta ravile ning mis kõige tähtsam — kinkida talle aastaid täisväärtuslikku elu.

Ratastoolis koolipoiss Karl-Herman
Saaremaal kristlikus perekonnas kasvab 11-aastane Karl-Herman. Vaatamata sellele, et Karl-Herman on raske sünnitrauma tagajärjel ratastooli aheldatud, on temas peidus väga nutikas ja elurõõmus noormees. Saarlane Karl-Herman näeb iga päev vaeva, et paari aasta pärast saaks ta esimest korda käima ning ei peaks enam nii palju sõltuma oma juba üsna eakatest vanematest. Teismeline poiss vajab iseseisvumiseks üle kõige oma koju invalifti, mille abil saaks Karl ise kodus ringi liikuda. Samuti unistab ta pisikesest jõusaalist, kuna poisi parenemisel mängib kriitilist rolli igapäevane töö oma lihastega. Arvestades Karl Hermani suuri edusamme, on lootus tema paranemiseks väga suur, kuid väike noormees vajab kõigilt meilt veidi abi.