Ameerika meestest on ümberlõigatud 80%, Euroopa omadest vaid 10%

 (9)
PELGULINNA SÜNNITUSMAJA
Foto: Annika Haas

Ameerika ja Euroopa lastearstide vahel haigutab lisaks Atlandi ookeanile veel teinegi suur veelahe - erimeelsus vastsündinud poisslaste ümberlõikamise suhtes.

Ameerika arstide arvates on vastsündinud poiste ümberlõikamine nende hilisema tervise huvides kasulik. Euroopa arstid leiavad, et väidetavad kasud ei kaalu kuidagi üles poiste ja tulevaste meeste tervisele tekitatud kahju, vahendab Novaator.ee.

Mullu augustis avaldas Ameerika lastearstide akadeemia(AAP) raporti, milles seisis, et teaduslikult on tõestatud, et poiste ümberlõikamise positiivsed mõjud kaaluvad üles selle lõikusega seotud riskid. Siiski möönis organisatsioon, et positiivsed mõjud tervisele pole sedavõrd suured, et soovitada poiste ümberlõikamist üleüldise praktikana. Lõppotsus peab jääma laste vanematele, sõltuvalt nende rahvuslikest, religioossetest ja kultuurilistest veendumustest.

Täna avaldas ajakiri Pediatrics 16 Euroopa riigi ja Kanada lastearstide ühispöördumise, mille allakirjutanute hulgas on mitmete riikide lastearstide ja lastekirurgide esindusorganisatsioonide juhid.

Seotud lood:

Ümberlõikustel puudub selge tervisele kasulik efekt, kuid samas võivad sellega kaasneda pikaajalised tõsised uroloogilised, psühholoogilised ja seksuaalsed tagajärjed, seisab selles pöördumises.

Ümberlõikusega rikutakse ÜRO lapse õiguste konventsiooni ning arsti elukutse põhilist reeglit: ära tee kahju. Arstid ja erialaliidud peavad töötama selle nimel, et vanemad loobuksid tervete vastsündinud poiste ümberlõikamisest.

Ameerika organisatsiooni väited ümberlõikuse kasulikkuse kohta on küsitavad ega oma lääneriikides mingit praktilist tähtsust, leiavad Euroopa arstid

AAP väitis, et ümberlõikused kaitsevad beebisid kuseteede infektsioonide eest, ümberlõikus vähendab hilisemas elus nakatumist HI-viirusesse ja teistesse sugulisel teel levivatesse haigustesse ning kaitseb peenisevähi eest.

Eurooplaste vastuväite kohaselt esineb kuseteede põletikke vastsündinud poistel suhteliselt harva - üks juht saja vastsündinud poisi kohta - ning need on hõlpsasti antibiootikumidega ravitavad.

Seevastu ümberlõikustel tekib komplikatsioone poole sagedamini – ühel juhul 50st. Need võivad olla verejooksud, põletikud, aga ka palju tõsisemad tüsistused, kuni väikelapse surmani välja.

Euroopa arstid rõhutavad, et ameeriklaste seisukoht, et ühe kuseteede infektsiooni ärahoidmiseks tuleb teha protseduur, mis on oluliselt kõrgema tüsistusriskiga, on ekslik.

Lääneriikide andmed ei toeta seisukohta, et ümberlõigatud meeste puhul on väiksem HI-viirusesse ja suguhaigustesse nakatumise risk.

Ameerika Ühendriikides, kus 75-80 meestest on ümber lõigatud, on HIV ja tripper palju rohkem levinud kui Euroopas, kus ümberlõigatud on vaid 5-10 protsenti meestest. See kinnitab, et ümberlõikamine pole tõhus ennetusmeede suguhaiguste ja HI-viiruse leviku piiramiseks.

Peenisevähk on haruldane, sellesse haigestub üks mees saja tuhande kohta, enamasti vanemas eas. Haiguse esinemissagedus on USAs ja Euroopas võrdne, mis osutab, et ümberlõikamine pole selle vähi ennetusel tõhus.

Euroopa arstid rõhutavad, et mehe eesnahk pole mitte mõttetu nahariba, vaid sel on oluline roll peenise pea kaitsmisel ning see mängib seksuaalvahekorra ajal olulist rolli.

Artikli kaasautor, Eesti lastekirurgide seltsi juhatuse esimees Matis Märtson Tallinna lastehaiglast ütles, et teaduslike fakte esitavate artiklite ja muudest allikatest pärineva informatsiooni kättesaadavus on globaalne. Ometi on selle debatti valguses näha, et USA tohtrid teevad samadele faktidele toetudes võrreldes oma Euroopa kolleegidega täiesti erinevaid järeldusi.

“Põhjuseks võib olla inimlik faktor: püüd õigustada oma harjumuspärast tegevust. USA-s on hinnanguliselt 80 protsenti mehi ümber lõigatud, Euroopas seevastu 5 – 10 protsenti,” ütles ta. Märtsoni sõnul ei saa välistada teatud ühiskonnagruppide survet õigustada meditsiiniliste argumentidega ning rahastada tervisekindlustuse rahast rituaalseid või vanemate religioossetel tõekspidamistel põhinevaid ümberlõikusi.

“Eestis tänasel päeval need probleemid väga teravad ei ole. Haigekassa raha eest tehakse Eestis lastel ümberlõikusi vaid meditsiinilistel näidustustel. Igasugused muudel põhjustel teostatavad ümberlõikused haigekassa rahakotile otsest ega märkimisväärset mõju ei avalda. Lisaks peaks igasugustel mittemeditsiinilistel kaalutlustel teostatava ümberlõikuse otsuse tegema mees ise: seega tuleks oodata vanuseni, mil ta selleks on võimeline,” rõhutas Märtson.