Kuna mitme järgmise saate tegevuspaik on Langkawi saar, siis toome siikonahl ära saate ühe korraldaja, turismifirma Union Travel esindaja Margus Raha artikli sellest saarest. Originaalis ilmus artikkel 9.sept. Äripäeva lisas Puhkepäev.

Legende leidub saare igas paigas ja iga asja kohta. Saare pealinnas Kuah’is on isegi Legendide park. Populaarsemaid legende räägib kaunist neitsist Mahsurist, kes 200 aastat tagasi hukati kuriteo eest, mida ta ei sooritanud. Surres needis ta ära saare seitse põlvkonda. Ei tea, kas see on kokkusattumus või mitte, kuid saar tuli välja oma eraldatusest ja hakkas majanduslikult õitsema 1980ndate aastate lõpus, mil pidi lõppema ka neiu lausutud needus. 1986 anti saarele tollivaba ala staatus, mida Malaisias naudivad veel kaks piirkonda.

Langkawi on ideaalne troopiline saar, mis pakub reisihimulistele erinevaid elamusi ja kogemusi: ideaalset kliimat peaaegu aasta läbi, sest mussoonide mõju on väike, rikkalikult puhtaid sihvakate kookospalmidega ääristatud liivarandu ja imeilusat maastikku hambuliste mäehakatistega. Kõrgeim tipp Gunung Raya ulatub 881 meetrini. Saare keskosas asuvad orud riisipõldude ja puuviljaaedadega (rambutanid, papaiad), samuti kummipuuistanduste ja džungliga.

Langkawi saar tõmbab ligi just oma rahulikkuse, puutumatuse ja ehtsusega. Kommertstegevus on ainult teatud piirkondades (Kuah’is). Kui olete väsinud rannas lebamisest ja ihusoojas vees mõnulemisest, võite rentida motorolleri umbes saja krooni eest päevas ja töristada mööda saart läbivaid teid või teha hoopiski ring sellele peale. Bensiiniliiter maksab 1,6 ringgitit ehk 5–6 kr. Liiklus on vasakpoolne, nii et esialgu tuleb olla ettevaatlik. Põgeneda võib ka ümbritsevatele asustamata saartele. Kuid ka seal ei tee ettevaatus oma asjade järele vaatamisega liiast. Eriti, kui olete otsustanud minna snorgeldama või lihtsalt ujuma. Nimelt nagu peasaar, on ka naabersaared asustatud makaakidega, kes on tuntud pikanäpumehed.

Sealsed Malaisia saared pais­tavad üldse silma mitmekesise linnu- ja loomariigiga: sarvlinnud, kotkad, metstuvid, makaagid, poolahvilised loorid, maailma ainuke lendahviliik colugo ehk lendav leemur. Lisaks lendavad seal veel sisalikud (lendgeko), nahkhiired ja nende seas ka hiigelsuur lendrebane ning maod — ohutu vööt-puumadu lendab puult puule roiete asendi muutmisega oma keha lamendades. Nimetada tasub veel minihirve, varaane, sipelgaõgijaid pangolinisid. Saare kivimid on ühed vanimad maailmas ja ümbritsevad veed koralliderohked, mis peegeldub ka akvaariumilaadses mereelustikus. Langkawi maastik kookospalm…

Rolleri või rendiautoga ringisõitmisel on see eelis, et saab suvalisel hetkel peatuda — pildistamaks näiteks riisipõllu mudalombis mõnulevat vesipühvlit –, sõita mööda maa­lilisi külavaheteid või nn tööteid kummipuumetsas. Ükskõik mis ajal saab keerata mõne rambutani puu alla ja noppida karvane (malai keeles tähendab sõna rambut juukseid), vilju, mille kilohind Stockmannis on 400 krooni.

Kindlasti tuleks aga ette võtta ühepäevane paadiretk Raseda Neiu järvele (Tasik Dayang Bunting). See on järjekordselt legendiga ümbritsetud mageveejärv samanimelisel naabersaarel (Pulau Dayang Bunting). Legend pajatab haldjaprintsessist, kes abiellus maise printsiga. Nende esimene laps suri kohe pärast sündi. Printsess oli kurb ja mattis lapse järvevoogudesse. Pärast seda õnnistas ta järvevett, et iga lastetu naine, kes supleb selles järves, jääks lapseootele. Maalilises järves saab ujuda (ettevaatust, tüdrukud!) ja sõita kanuuga või vesijalgrattaga, kuid jällegi tuleb olla tähelepanelik ah­vi­dega. Tavaliselt kombineeritakse väljasõit sellele järvele mang­roovimetsa külastusega, kus jälgitakse arvukaid kotkaid. Ring­reis lõpeb ujumispeatusega piltpostkaardiliku väikesaare türkiissinises vees, kus rannal jälle kondamas ahvid ja metssead.

Teine vaatamisväärt paik saarel on Seitsme Kaevu juga (Telaga Tujuh), mis on oma nime saanud saja meetri kõrguselt kaskaadidena läbi seitsme loodusliku basseini allakukkuva joa järgi. Juga saab imetleda jalamilt, kindlasti tuleks ette võtta ka matk mööda džunglirada (ei pääse taas mööda ahvide teemast) joa alguspunkti. Seal üleval saab ennast jahutada vee poolt kivimisse uuristatud lompides, imetledes samas vaadet alla merele. Joa lähedal on köis­raudtee, mil­­le gondlid viivad 713 m kõrgusele mäetippu, kust avanevad kau­nid vaated Langkawile, teis­tele saartele ja joale.

Langkawil ta­sub külastada ka krokodillifarmi, kus elab üle tuhande eri liiki krokodilli, jälgida saab nende söötmist ja etendust. Samuti soovitan minna vaatama koopaid (Nahkhiirekoobas, Legendide koobas jt, osasse pääseb ainult paadiga), mangroovisood, kalafarmi, maoparki, kohalikku kokakooli, 150 liigiga linnuparadiisi, klaasist tunneliga veealust maailma. Tõelise veealuse elamuse saamiseks tuleb astuda hommikul kiirkatamaraanile, mis tunnise sõiduga viib 30 km kaugusele Pulau Payari mereparki. Otse korallrifil paiknev suur, veealuse observatooriumiga platvorm on lähtepunktiks sukeldumisele või snorgeldamisele kristallselges vees. Sealsed veed paistavad silma eriti liigirikka koralliaia poolest, kus hästi mitmekesiselt on esindatud just pehmed korallid. Üks huvitavamaid atraktsioone on ka haide toitmine. Kel ei jätku söakust vette minna, saab veealuse maailma imetleda läbipaistva põhjaga paadiga sõites.

Möödaminnes tasub külastada Langkawi suvepalee. Nimelt ehitati palee 1999 pooleteise kuuga, et tuntud USA kompanii 20th Century Fox saaks seal üles võtta meilgi linastunud filmi “Anna ja kuningas” Jodie Fosteri ning Chow Yun Fattiga peaosas. Kuigi film räägib Siiami (tänapäeva Tai) kuninga ja tema laste inglannast õpetaja romantilisest suhtest, filmiti see Malaisias, sest Tai võimud ei lubanud seda teha nende territooriumil. Tai piir on vaid mõni kilomeeter eemal.

Saar sai oma nime punakaspruuni kotka järgi

Malaisiale kuuluv Langkawi saar asub Andamani meres Tai piiri vahetus läheduses. Tegelikult pole seal üks saar, vaid 99 saart (mõõna aegu 104). Neist suurim — Langkawi — on poole Hiiumaa suurune ja sai Eestis tuntumaks mullu jõulude paiku, kui seda piirkonda tabas tsunami. Katastroofist jäi Langkawi peaaegu puutumata, kuid laine tabas rängalt umbes 300 km põhja pool paiknevat Phuketi saart.

Lang ehk malai keeles täpsemalt helang on lühendatud variant sõnast kotkas ning kawi tähendab mangaanirikast pehmet punakat kivimit, mida kasutati kriidina kaupade märgistamisel.

Langkawi tähendab seega punakaspruuni kotkast. Harali tiibadega kotka kuju asub ka pealinnas Kuah’is. Langkawi kuulub Kedah’ provintsi ja on koduks 70 000 inimesele. Ajaloost tuntakse seda pipra kasvatamise ja kauplemise kohana. Langkawi ja laiemalt Malaisia on väärt reisisihtkoht, mis millegipärast teenimatult on jäänud oma põhjapoolse naabri Tai varju.

Ühendage pealinna Kuala Lumpuri ja Langkawi saare külastus

Langkawil on otselennuühendus Londoni ja Frankfurdiga. Mõttekam on aga kombineerida sinnakanti minek Malaisia pealinna Kuala Lumpuri külastusega. Selle metropoliga tutvumiseks võtke paar päeva.

Nimetan mõned vaatamisväärsused: endine maailma kõrgeim ehitis Petronase kaksiktornid, mitmeid hindu templeid sisaldav Batu koobas, vaade linnapanoraamile teletorni pöörlevast restoranist, Hiinalinn, maailma suurim kaetud linnupark. Võib ka lihtsalt tutvuda uskumatult mitmekesise puu- ja juurviljavalikuga mõnel duriani järele lehkaval turul.

Kes Langkawi rahulikust keskkonnast tüdineb, võib sõita praamiga järgmisele suuremale saarele Penangile, mille pealinn Georgetown on täis peopidamiskohti ja ostukeskusi. Penangi saart tervikuna tuntakse mini-Aasiana.