Apteekri nipid, kuidas kevadstressist jagu saada


Apteekri nipid, kuidas kevadstressist jagu saada
Lauri Baar

Pikk pime periood jääb selja taha ja päikesevalgust on juba palju rohkem, kuid paljud tunnevad end just praegu, kevade saabudes, tavapärasest rohkem väsinuna. Benu koduapteegi farmatseut Lauri Baar selgitab, mis tekitab paljudele tuttavat kevadstressi või -väsimust ja kuidas seda seljatada.

Apteekri sõnul soodustavad kevadväsimuse teket keha füsioloogilised protsessid. „Seoses soojemate ilmade ja suurenenud päikesevalgusega muutuvad kehas erinevate hormoonide tasemed. Meie keha hakkab üha rohkem melatoniini asemel serotoniini tootma. Selline kõikumine võib aga kehale ja vaimule kurnavalt mõjuda,” räägib Baar.

Peale selle on kehal vaja kohaneda ka kellakeeramisest tuleneva uue ööpäevarütmiga.
„Tavaliselt annab kevadväsimus ennast enim tunda aprillikuus, kuna märtsi lõpus keerame kellad suveajale, mis tähendab tavapärasest tunni võrra vähem uneaega,” selgitab Baar.

Oma roll kevadväsimuse väljakujunemisel on ka toitumisel. „Kuna ilmad lähevad soojemaks, tekib paljudel mure suveriietesse mahtumise pärast ja hakatakse dieete pidama. Ka keha tunneb, et enam pole nii energiarikast menüüd vaja kui talvel. Selle juures unustatakse aga jälgida, kas vähendatud toidumenüü sisaldab ka vajalikke vitamiine ja mineraalaineid,” räägib Baar.

Apteekri sõnul on kevadstressi puhul kõige tähtsam mitte lasta meelerahul langeda, vaid säilitada positiivne meelestatus. „Võimalusel tuleks suurendada oma füüsilist aktiivsust ja jälgida unerežiimi. Isegi kui soojemate ilmadega tekib isutus, tuleks jälgida, et süüakse piisavalt värskeid köögi- ja puuvilju, et saada piisaval määral vitamiine ja kiudaineid,” soovitab Baar. „Kui elutempo on liiga kiire või mõnel muul põhjusel ei ole võimalik neid soovitusi täita, tasuks küsida apteegist infot ja vajadusel hankida toidulisandeid.”

Toidulisandite valiku puhul rõhutab apteeker, et igale murele tuleb keskenduda eraldi, kuid kindlasti tasuks tarbida immuunsust tugevdavaid vahendeid. „Kevadväsimuse korral aitavad hästi üldtoniseerivad ja mälu ergutavad preparaadid,” soovitab Baar. Neist esimeste puhul soovitab ta näiteks preparaate, mis sisaldavad eleuterokokki, ženženni, kuldjuurt ja Q10-t. Mälu aitavad ergutada hõlmikpuu ekstrakti, letsitiini ja B-grupi vitamiinidega toidulisandid.

„Kuna tänavune kevad on paraku selline, et koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud eriolukorra tõttu ei ole võimalik väljas väga palju liikuda, tasuks jätkata ka D-vitamiini tarbimist,” soovitab Baar. Kui siiski tuleb ette, et töölkäimise või mõne muu kohustuse tõttu on vaja väljas toimetada, siis soovitab apteeker lisaks teistele immuunsust turgutavatele vahenditele tarvitada nii probiootikume kui ka näiteks sipelgapuukoore ekstrakti. „Kindlasti tuleks järgida ka elementaarseid nõuandeid: hoida teiste inimestega distantsi, pesta käsi ja vajadusel kasutada desinfitseerivat vahendit,” rõhutab Baar.

Kevadväsimusele võib hoogu juurde anda ka eriolukorrast tulenev stress. „Kõige tähtsam on jääda positiivseks, sest miski pole igavene, ka eriolukord mitte. Kui kõik järgivad ettenähtud soovitusi, siis on võimalik haigestumist vältida ja eriolukorra pikkust vähendada,” räägib Baar. Ta soovitab stressi vältimiseks leida mõni tubane hobi või näiteks uurida, kas on mõni kodutöö, mille tegemist on pikalt edasi lükatud. Samuti tasuks kindlasti ka kodustes tingimustes võimelda. „Väikeste eesmärkide seadmine ja täitmine, näiteks kindlal ajal nõude pesemine, võimlemine ja muu säärane, aitab hoida meelerahu ja tekitada rutiini stressi vältimiseks,” selgitab Baar.

Kui stress takistab magamist, soovitab apteeker tarvitada taimseid rahustavaid vahendeid või melatoniini, mis aitab reguleerida unerütmi ja seetõttu tekitada paremat unehügieeni.

„Kui siiski tundub kõik liiga rusuv ja raske, tasuks konsulteerida arsti või apteekriga, sest pea igale murele leidub lahendus ning liigne stress ja muremõtted muudavad ka organismi haigustele vastuvõtlikumaks,” soovitab apteeker.