Ära jää suvel haigeks — väldi külmi jooke ja pese hoolikalt käsi!

Üldiselt arvame me kõik, et valus kurk ja palavik on ikka külma talve kaaslased. Seetõttu võib palaval suvepäeval alguse saanud nohune nina ja palavik mõnevõrra üllatada. Qvalitas Arstikeskuse peaarsti Toomas Põllu sõnul pole aga suvised haigestumised üldse mitte harv näht ja igal suvel jätkub neid õnnetuid, kes kauni suvepäeval hoopis teki all peavad veetma.

Peamised haigused, mis suvel kimbutavad on külmetamisest põhjustatud haigused, kõhuviirused ja päikesepõletused.

„Suvisel ajal on inimesed rohkem puhkuse meeleolus ja oma tervisele pööratakse vähem tähelepanu. Väljas on ju soe ja kes see siis palava ilmaga külmetab. Tegelikult aga vajab meie keha aastaringselt stabiilsust ja igasugune liiga kiire mahajahtumine võib põhjustada külmetusele omaseid terviseprobleeme,” sõnas Qvalitas Arstikeskuse peaarst Toomas Põld.

Palava ilmaga juuakse ikka maksimaalselt külma jooki ja see omakorda aktiveerib haigustekitajad, bakterid ja viirused, mida ninaneelus alati leidub. Külmi jooke võiks juua väikeste lonksudega ja aeglaselt, nii jõuab jook enne soojeneda. Ka jahedas vees suplemine võib põhjustada suure temperatuuri kõikumise, mis omakorda võib kaasa tuua valutava kurgu, kõrge palaviku ja kinnise nina.

Teine levinud suvine terviseprobleem on kõhuviirused. Kuna suvel üleüldse liigub inimesi rohkem ringi, siis on ka viiruseid rohkem liikvel. „Suvel süüakse palju marju ja puuvilju, aga unustatakse ära, et enne söömist tuleb need hoolikalt puhtaks pesta. Isegi kui marjad on ostetud otse taluniku käest, tuleks hügieeni mõttes need alati üle loputada. Samuti tuleks hoolega käsi pesta, sest viirused paiknevad igal pool, eelkõige aga kohtades, mida puudutavad paljud inimesed. Palju pisikuid leidub näiteks käsipuudel, bussitorudel ja ukselinkidel,” sõnas Põld.

Ning loomulikult ei saa suvel üle ega ümber päikese poolt põhjustatud kaebustest. Kuna meie kliimas on vähe päikest, siis ahmitakse seda nii palju kui võimalik. Kuid selleks, et saada kätte vajalik kogus D vitamiini, piisab kõigest 20 minutilisest päikesevannist. Tundide kaupa rannas praadimine võib hiljem kurjalt kätte maksta ning päikesega tuleks piiri pidada. „Eelkõige tuleks vaadata, et lapsed oleksid kaetud. Ka kiilakad mehed peaksid kindlasti rannas mütsi kandma. Kui juba päisesepõletus saadud on, siis aitavad hästi mentooliga spreid ja aloe verat sisaldavad tooted. Samuti võib ennast mähkida märgadesse linadesse, see peaks vähemalt hetkeks leevendust tooma,” lisas ta.