Loe ja vaata Cosmo augustinumbrist:
• Cosmo kaanestaar: Nicki Minaj

• Kuu kompu: kirjanik Margus Karu

• Vabane meigiplekkidest

• Raport: “Ma olin nii purjus.”

• Psühholoog Aili Tamming tutvustab oma tööd

• Palju romantilist moodi
Oli aeg, kui parim kompliment, mida ma kellelegi teha sain, oli: “Ma tahaks sinuga peole minna.” Mulle meeldis alkoholi tarbides inimestega tutvuda. Vahel kohtasin naisi, kes teatasid, et neile ei meeldi alkohol, see pani mind tundma end äikesetormina keset selget päeva. Mis mõttes sa ei joogi?

Olin pikka aega alkoholi ori. Tegemist oli ebakindluse vastumürgiga – muretsesin kohutavalt oma reite pärast ja kogelesin iga kord, kui kellegagi rääkima pidin. Alkoholi tarbides sai minust glamuurne bravuuritar.

Mul polnud karsklaste jaoks lihtsalt aega. Pärast tööd suundusin sõpradega baari või õhtusöögile, kus jätsime endast maha mitmeid tühjaks joodud veinipudeleid. Ka nädalavahetustel oli mul õllepudel näpu vahel.

Mittejoojad tundusid nii igavad. Iga kord, kui mõni sõber teatas, et ta hakkab nüüd piiri pidama, naeratasin ja noogutasin, aga tegin ka kõik selleks, et ta plaan vett vedama läheks. Tahtsin, et ka mu sõbrad pidutseksid kuni varajaste hommikutundideni. “Tule ikka! Üks jook ei tapa.”

Sa näed seda pidevalt paljudes filmides ja sarjades – hobusesabasse sätitud soenguga tüdruk joob rahulikult mineraalvett, samas kui tema agar sõbranna kallab kurgust alla kihisevat kokteilikest, lastes juustel metsikult tuules lehvida. Mina tahtsin olla see viimane – metsik ja vaba! Kahjuks sai aga minust ka see tüdruk, kes kukkus baaripukkidelt maha, ise mitte midagi mäletades, ja bitch, kes pidudel oma kallimaga tülli läks ning oma sõpradele purjus peaga vastikusi ütles. Lahedad tüdrukud võivad ju juua osata, mina kahjuks mitte.

Loe edasi augustikuu Cosmopolitanist...