Dagmar Lamp: kui naised tülitsevad ehk parimatest ja niisama sõbrannadest
Ja ikka ja alati on meie teed lõpuks lahknenud. See-eest need sõbrannad, kes pole olnud “bestikad”, kuid siiski väga lähedased — need on huvitaval kombel alati alles jäänud. Ehk peitubki siin põhjus, miks. Ehk on pannud minu sõbranna-monogaamsus suhetele liigse pinge, liiga suure vastutuse, ja see on lõpuks osutunud liiga suureks koormaks, mida üks inimene ei suuda kanda. Eriti, kui tegu on sõprussuhtega — romantilistes suhetes toimub monogaamia ju sarnaselt, kuid seal on lisaks sõprusele muudkui hüved, mis aitavad suurt vastutust teise heaolu eest kanda. Intiimsus, lähedus, seks, jagatud kodu ja argipäev, lõpuks lapsed ja ehk ka abielu…
Parimad sõbrannad saavad aga sellest diilist vaid osa. Nad on usaldusisikud ja hädaabikontaktid, kellele helistada kohe, kui midagi on hästi või halvasti ning vastu saavad nad täpselt sama osa. Nii see sõprus juba kord töötab.
Praegugi on mul mitmeid lähedasi sõbrannasid, kuid vanemaks saades suhe “bestikatega” muutub. Enam ei ole ka karjamentaliteet nii oluline ning pere ja laste tekkides on absoluutselt mõistetav, et järsku on vabad õhtud eelkõige reserveeritud pereringis veetmiseks, mitte enam sõbrannatamiseks. Aga sõprused ikka püsivad, mis on iseenesest huvitav. Ma ei tunne enam vajadust sõbrannaga igapäevaselt kõiki pisiasju läbi arutada, küll aga tunnen ma ikka, et armastan neid ja nad on mulle eluliselt olulised, isegi kui see väljendub argipäevaselt vaid selles, et ma tean, et nad on kusagil olemas. Ja aitavad alati, kui saavad.
Oma elu jooksul olen ma näinud küll ja veel, kuidas naised tülitsevad. Tüdrukutena olid tülid iganädalased. Meie kooliaegses viieses tüdrukutekambas (kellest ma, muide, ainult ühega seniajani suhtlen, teised on ammu silmapiirilt kadunud — aga see üks on ääretult lähedane) toimusid ülenädalaselt võimutelgede muutused ja uued liidud, nende põhjused peamiselt triviaalsed. Keegi ütles midagi solvavat, keegi oli liiga tüütu… Nagu teismelistel ikka kombeks.
Ülikooliajal olid mu lähedasemad sõbrad kõik meessoost, ja nendega tülitsemist… vist ei tulnudki ette. Küll aga olen ma pärast paar korda väga valusalt sõbrannadega tülli läinud ning praegused kuuseisud paistavad ka teistel naistel tülisid sõbrantsidega liiga palju toovat, seetõttu ma just naiste kaklemisest mõtlengi.
See võib olla õudne, kui sõbrannad omavahel tülli lähevad. Valus ja vihas öeldakse asju, mis teevad haiget nii palju, et seda pole võimalik sõnadesse panna. Ja miks? Eks ikka seetõttu, et sõbrannad tunnevad teineteist läbi ja lõhki, teavad täpselt, mida öelda, millistele kolmandatele inimestele lauseid poetada, et luua tõeline intriigide ämblikuvõrk. Seda ei tehta üldiselt sellepärast, et tegu oleks halbade inimestega. Kuidas, sa ei valiks iial ju oma kõige lähedasemaks isikuks halba inimest. Aga see intriigivõrk juhtub, sest osapooled on emotsionaalsed, haavatud, rapsivad, tunnevad, et neile on ülekohut tehtud. Ja peamiselt tunnevad nad, et neid on reedetud. Nende monogaamne suhe, kuhu nad on investeerinud lugematu arvu öiseid unetunde, aastaid armastust, on ühtäkki kriisis ja neid on reetnud inimene, kellest oleks võinud seda kõige vähem oodata.
Kuidas mehed tülitsevad, ma ei tea. Olen näinud kõvasti kaklusi, kuid see pole praegu see, millest ma räägin. Kas meestest parimad sõbrad ka omavahel tülitsevad? Kui jah, siis kuidas? Milliseid võtteid kasutatakse? Või tõmbutakse pigem eemale ja lastakse asjal visinal kustuda? Äkki seetõttu ma ei teagi, kuidas mehed tülitsevad? Sest nad ajavad asju naistest niivõrd erinevalt?
Kuidas naisi omavahel lepitada, ma ka ei tea. Ma olen ainult korra või paar suutnud oma sõbrannasuhte ära lappida, ja seda mitte kunagi sama lähedusastmeni, mis oli enne. Ilmselt on selles “süüdi” sõbrannasuhete peamine eripära — sa laod kõik kaardid lauale. Kui kohe alguses sõbrannasuhtesse teatud reserveeringutega minna, ei saa see ka kunagi nii suure pauguga lõppeda ja sa ei saa kunagi nii kõvasti haiget, et asi oleks pöördumatult läbi.
Aga mulle ausalt öeldes meeldib, kui mõne inimesega on kõik kaardid laual. Jah, see tähendab, et ta teab sinust kõike — ka neid Eriti Halbu Asju — aga see usaldussuhe annab siiski ääretult palju tagasi. Olgugi, et kui tuleb kriis, on see potentsiaalselt katastrofaalne.
Parimad sõbrannad on eluliselt vajalikud.
Dagmar Lamp ehk Daki on blogija (http://daki.tahvel.info) ja vabakutseline (aja)kirjanik. Daki targutab Delfi Naistekas üle nädala kolmapäeviti ning tema kodus kasvavad kaks kassi ja kaheaastane tütar.
