Dieet, mis paneb kilod kukkuma ja on samal ajal väga tervislik
Tahad peokleidivormi? Kiireid dieete ma ei soovita, kuid ühte tervisliku ja efektiivset toitumisstiili, mis paneb üleliigsed kilod kaduma julgustaksin järgima küll, kirjutab toitumisnõustaja Teele Teder FreshGo blogis. Saage tuttavaks — GK-dieet!
Mis see on?
Kõik on väga lihtne, kuigi alguses ei tundu päris nii. GK-dieet lahterdab süsivesikuid vastavalt sellele, kuidas need mõjuvad veresuhkrule, ning seab toidukordadele piirmäärad. Nii on võimalik veresuhkur stabiilsena hoida, mis viibki kaalulanguseni.
Varem on kasutatud mõistet glükeemiline indeks (GI), mis kirjas ka mitmete toiduainete siltidel. GI näitab, kas toidus sisalduvad süsivesikud imenduvad meie organismis kiiresti või aeglaselt, arvestamata toiduainete koguseid. GI arvestuses on numbrid saja piires, kuni 55 tähendab aeglaselt imenduvaid süsivesikuid ja üle 70 kiiresti imenduvaid. Näiteks arbuusi GI on 72 ja Coca-Cola oma 58. Selle järgi võiks arvata, justkui oleks Coca-Cola tervislikum valik. Ent oota!
GK ehk glükeemiline koormus on GI edasiarendus, mis arvestab ka toiduainete portsjoneid. Arvestus käib peamiselt kahekümne piires, tulemus alla 10 tähendab aeglaselt imenduvaid süsivesikuid ja üle 20 kiiresti imenduvaid. Nii ongi näiteks arbuusi GI väga suur, kuid GK jällegi väike (kõigest 4), sest portsjoniks on arvestatud 120 grammi. Coca-Cola GK on aga klaasitäie kohta endiselt suur — 25.
Iga toidukorraga tuleb koguda teatud arv punkte — põhitoidukorraga 10 ja vahepalaga 5 punkti (45 kogu päeva peale kokku).
Miks?
GK-dieet hoiab veresuhkrutaseme stabiilsena. Peamiselt soovitatakse seda kehakaalu langetamiseks, kuid see on ka muus mõttes väga tervislik. Kui veresuhkrutase järsult tõuseb, vabaneb pankreasehormoon insuliin, mille ülesanne on kiirelt veresuhkrutaset alandada. Insuliin toimetab liigse glükoosi rakkudesse, kus see muu hulgas talletub ka rasvana. Kiirele veresuhkrutaseme tõusule järgneb aga sama järsk langus, mis tavaliselt põhjustab energiapuudust, väsimust ja uimasust. Sellega annab keha ühtlasi märku, et veresuhkrutaseme tõstmiseks oleks vaja uuesti süüa. Kõige rutem mõjuvad selles olukorras nn kiired süsivesikud, mistõttu tekibki magusaisu (või isu mõne muu kiireid süsivesikuid sisaldava toidu järele). Veresuhkrutaseme järsul kõikumisel on otsene seos ka II tüüpi diabeedi ning südame-veresoonkonnahaigustega.
GK-dieedi nipid ja trikid
Kõige keerukamad on dieedi esimesed päevad. Ilmselt siis midagi muud naljalt pähe ei mahu kui toit ja numbrid. Paljudele kujuneb kõige suuremaks väljakutseks banaanist loobumine. Ainuüksi üks banaan annab 17,6 punkti (rohkem kui lubatud hommikusöök ja vahepala kokku).
GK-tabel ei sisalda kõiki toite, näiteks avokaadot, juustu, muna, kala, liha jpt, sest valgu- ja rasvarikaste toiduainete mõju veresuhkrule on sedavõrd väike. Lisaks on tabelis ka selliseid köögivilju, mida saab süüa suurtes kogustes, ilma et need kiirelt punktisummat suurendaksid, nagu spargel, paprika, brokoli, lillkapsas, kurk, suvikõrvits, tomat, lehtsalatid, seller ja seened. Süsivesikute ja valkude lahus hoidmist soovitatakse tavaliselt seedimisprobleemide korral, kuid veresuhkrutaseme tasakaalustamiseks tuleks neid sisaldavaid toiduaineid just koos süüa — pruun riis kanalihaga, täisteranisupasta lõhega, rukkileib munapudruga jne. Valgud aeglustavad süsivesikute imendumist. Aga ka selle dieedi puhul ei soovitata ületada päevast normi, mis on umbes 100-200 grammi valke päevas.
Mida rohkem on toit töödeldud, seda rohkem annab see ka punkte. Näiteks 70 grammi toorest porgandit annab ühe punkti, keedetult saab selle punkti juba 10 grammiga kätte. Põhjuseks porgandite tärklisesisaldus, mis suureneb keetes.
Kas magusat ka saab?
GK-dieet võimaldab ka magusat süüa, kuid eelistatud on tume šokolaad ja mitmesugused marjad. Näiteks ühest 40 g Marsi šokolaadist tohib seda dieeti järgides süüa ära vaid ühe viiendiku. Marju kulub 5 GK-punkti saamiseks aga päris suur ports (40 kirssi, 600 grammi maasikad). Nendega on lihtne magusaisu rahuldada.
GK-dieedi puhul on ülioluline süüa ka pärast kella kuut õhtul, sest vastasel juhul nullid päeval tehtud tubli töö õhtu ja ööga ära. Pikk söögivaba paus viib veresuhkrutaseme ohtlikult madalale. Siiski ei tasu süüa ka kaks tundi enne magamaminekut.
