Eestis loodi Mahlanõukogu

 (1)
Eestis loodi Mahlanõukogu
Corbis/Scanpix

Mahlakuu: Tõstmaks elanikkonna teadlikkust tervislikust toitumisest jatähtsustamaks mahla rolli igapäevamenüüs, loodi eelmisel nädalal Mahlanõukogu, mida juhib toitumisteadlane Mai Maser. Nõukogu juhtimisel alustatakse mahlakuu tähistamiseks mahlatervislikkust tutvustavat kampaaniat „Söö mahla".

Toitumisteadlase Mai Maseri sõnul kinnitavad uuringud, et mahl, mis on tuntud eelkõige joogina, sisaldab tegelikult paljusid meie igapäevaseks eluks väga olulisi toitained. Näiteks sisaldab ananassimahl neli korda enam kaltsiumi kui sealiha, tomatimahlas on aga kaaliumi sama palju kui rukkileivas. Seepärast tuleks mahla palju enam tähtsustada kui seni.

Mahlanõukokku on koondunud oma erialal tuntud ja tunnustatud spetsialistid. Lisaks toitumisteadlasele Mai Maserile kuuluvad siia veel: lastearst-endokrinoloog ja Eesti Lastearstide Seltsi president Ülle Einberg, TTÜ Toiduainete Instituudi dotsent Tiiu Liebert,  aeroobikatreener Riina Suhotskaja, spordiklubi SPARTA peatreener Argo Ader, tele- ja raadiosaadete juht ning naisliikumise „Naised emakakaelavähi vastu" aktiivliige Pille Minev, kodundusõpetaja ja köögitoimetaja Kaie Mei, Eksami ja Kvalifikatsioonikeskuse bioloogia peaspetsialist Liia Varend. Audentese Erakooli loodusainete õpetaja Meelis Muuga, mahlatootjate esindajatena Tarmo Noop A. Le Coqist, Aura mahlade labarotooriumi juhataja Marika Külm ja Anti Orav Põltsamaa Felixist.

Möödunud aastal viidi läbi samalaadne kampaania „Hoia mahla" ja tulemused julgustasid teemakäsitlust ette võtma ka sel aastal. Nii nagu eelmiselgi aastal on ka sel korral projekti üheks oluliseks osaks Eesti koolides läbiviidavad loengud ning mahlakatsed, kus õpilased saavad noorte teadlaste kombel loodusõpetuse ja bioloogiatundides mahla uurida. Katsete käigus uuritakse valguse ja õhu mõju puuviljade ning mahlade säilivusele ning saadakse seeläbi teada, millistes tingimustes mahlades sisalduvad toitaineid kõige paremini säiluvad.

Eestis juuakse mahla viis korda vähem kui näiteks Küprosel. Üks Eesti elanik tarbib aastas keskmiselt 11 liitrit mahla, võrrelduna näiteks Saksamaaga, kus on see kogus 28,1 liitrit, Suurbritannias 22,1 liitrit ja Küprosel 55 liitrit aastas.  

See rubriik siin täieneb pidevalt uue infoga ning kogu aprillikuu jooksul leiab siit huvitavat teavet, kus oma ala spetsialistid kirjeldavad mahla omadusi ja annavad häid näpunäiteid mahla kasutamiseks igapäevamenüüs.

Naistekas on mahlakuu meediapartner. Kõik tekstid on kirjutatud Mahlanõukogu liikmete poolt ega väljenda toimetuse ajakirjanduslikke eelistusi.