Esimene samm on Eesti oludele sobiva ravijuhendi koostamine (erinevalt paljudest teistest Euroopa riikidest siinmail seda pole), millest omakorda peab välja kasvama kogu Eestit hõlmav tasuta ravivõimaluste võrk.

„Süsteemi ülesehitamisel lähtutakse tõenduspõhistest rahvusvahelistest praktikatest, mille kohaselt on rahvatervise seisukohalt kõige olulisem alkoholi liigtarvitamise varajane avastamine,” selgitas ESF-i programmi „Kainem ja tervem Eesti” juht Jane Alop. Nimelt on WHO alkoholitarbimise hindamiseks välja töötanud lühikese testi, mida riigid kasutavad liigtarbimise sõelumismeetodina. Sellest peab lähiajal saama perearsti töövahend, ettevalmistustega on juba algust tehtud.

42% perearste peavad praegu oma oskusi alkoholi tarvitamise nõustamisel halvaks.

„Testi kasutamine aitab perearstil mõne minutiga saada olulise info, mille põhjal vajadusel arutada alkoholitarbimise mõju patsiendi tervisele,” rääkis Alop. „Perearstidele ja pereõdedele on plaanis pakkuda nõustamistehnikate koolitust, kavas on luua teabevõrgustik nõustajatest, abistamaks patsienti juhul, kui tema perearsti praksises puudub nõustaja pädevust omav spetsialist.”

42% perearste peab praegu oma oskusi alkoholi tarvitamise nõustamisel halvaks või väga halvaks, näitas TAI küsitlus.

Alles jäämäe tipp

Väljakujunenud alkoholism on ajuhaigus, mille tänapäevane ravi koosneb mitmest komponendist: medikamentoosne ravi, psühhoteraapia ja (psühho)sotsiaalne rehabilitatsioon. Just kaks viimast on Eestis raskesti kättesaadavad ning sõltuvad suuresti patsiendi rahakotist, elukohast ja vajalike teadmiste pagasist. Teenused on küll haigekassa hinnakirjas, kuid nende maht on väike ja sisu ei vasta tänapäeva Euroopa kriteeriumitele. Eestis on linnu, kus psühhiaatri vastuvõtule polegi võimalik pääseda (Jõhvi ja Kohtla-Järve).

Hinnanguliselt on Eestis 55 000 inimest, kel juba on välja kujunenud alkoholisõltuvus.

Alkoholismi ravijuhend valmib sügiseks. „Tõenäoliselt saab selle rakendamisel olema suurimaks probleemiks ravi kättesaadavuse tagamine just vajalike spetsialistide puudumise tõttu,” tunnistas Alop. „Lisavahendite toel on plaanis rajada vajalikud eeltingimused ja luua eeldused ravikindlustusvahendite optimaalseks kasutamiseks alkoholitarvitamise häire raviks pärast programmi lõppu aastal 2020.”

Hinnanguliselt on Eestis 55 000 inimest, kel juba on välja kujunenud alkoholisõltuvus, nendib CAMH-i (Centre for Addiction and Mental Health) 2012. aasta raport. Igapäevatipsutajate ehk liigtarvitajate arvu ei tea sõltlastega tegelevate psühhiaatrite sõnul keegi.

Joomahullud eestlased
Eesti rahvastiku haiguskoormusest põhjustab alkohol u 10% ehk u 40 000 kaotatud eluaastat aastas.
Alkoholist tingitud kaotusest 99% langeb meestele ning koormuse põhiosa moodustab enneaegsetest surmadest tingitud kaotus.
WHO 2012. aasta raporti kohaselt põhjustab alkohol Eestis 12% naiste ja 28% meeste suremusest vanusegrupis 15–64.
Eesti tööealistest inimestest 27% tarvitab alkoholi tervisele riske põhjustavates kogustes. Ligikaudu 43% 16–64-aastastest meestest ja 12% sama vanusegrupi naistest tarvitab üks kord kuus või sagedamini alkoholi tervist kahjustaval viisil. See näitaja ei ole viimastel aastatel vähenenud.
Alkoholisõltuvuse esinemissagedus Eestis on võrreldes Euroopa Liidu keskmisega kõrge – tööealiste meeste ja naiste hulgas vastavalt 11% ja 2,1% (EL-i keskmine 5,4% ja 1,5%).
Alkoholi tarvitamine on otseselt või kaudselt seotud ligikaudu 60 erineva haigusseisundi ja tervisehäire tekkega.
Allikas: Tervise Arengu Instituut