Elukestev õpe hoiab vaimu värskena

Esimesest kooliajast võib juba hea hulk aega möödas olla, kuid see ei tähenda, et ei võiks uuesti kooliteed tallata võtta. Üha enam levib idee, et ühest ametist elu jooksul ei piisa, vaid alati võib ümber õppida ja hoopis millegi muuga tegelema hakata. Kui valitud eriala on ikkagi väga hingelähedane, siis teadmisi värskendada ja erialaselt juurde õppida tuleks sellegi poolest. Selleks on loodud ka omaette programme, kuid ülikoolides ja kutsekoolideski ei õpi enam sugugi ainult värsked gümnaasiumilõpetajad, vaid juba mitmenda hariduse omandajad.

Kuna rahvastik vananeb, on üha olulisem, et vanemaealised edasi töötaksid. Tihti aga ei ole vanemas eas enam võimalik töötada samas ametis, mis kunagi koolis selgeks õpitud. Seega tuleb õppida ümber, et teha oma võimetele vastavat tööd. Samal ajal muutub meid ümbritsev ühiskond väga kiirest ning muutustega kaasaskäimiseks tuleb samuti ennast pidevalt täiendada. Nii on üha populaarsemaks muutumas elukestev õpe, mis tähendab pidevat enesetäiendamist.

Sageli kerkib enesetäiendamise või ümberõppimise küsimus päevakorda, kui ees on ootamas töökohavahetus. See toob kaasa isiklikke küsimusi ja tihti ka sügavama eneseanalüüsi. Kui on pikalt harjutud töötama ühes kohas, tekib uude kohta suundumisel paratamatult kahtlusi: kas ja mida ma üldse soovin, kas ma sobin sellisena nagu olen, kuidas mind uues kohas vastu võetakse. Olulise aspektina tuleb esile ka vanusega seotud küsimus: äkki ma olen liiga vana ja mind ei tahetagi kuskile. Töötukassa karjäärinõustaja Anna-Liisa Tiisma seletab aga, et uued oskused ja teadmised annavad hoopis tegutsemishoogu juurde, need aitavad tõsta enesehinnangut ja -kindlust tööturul ringivaatamiseks. Uuesti kooli minna ei ole kunagi hilja ning leidub hulgaliselt näiteid, kuidas ka kõrgemas eas karjäärimuutusi tehakse.

Suurt abi enesetäiendamisel ja ümberõppimisel pakub töötukassa. Näiteks programmi Tööta ja Õpi kaudu motiveeritakse inimesi õppima erialasid, kus läheb tööjõudu üha enam tarvis, ning soovitatakse arendada digi- ja eesti keele oskust.

Tehnoloogia areng viib teatud töökohtade kadumiseni, kuid õnneks tekib just samade uuendustega seoses ka uusi kohti juurde. Aastaid on kardetud, et robotid võtavad inimese koha üle ja nii ei olegi inimtööjõudu varsti enam üldse tarvis. Nii see aga ei ole, sest robotid vajavad inimest, kes neid programmeeriks ja juhiks. Samuti puuduvad robotil olulised inimlikud oskused – koostöö- ja analüüsioskus, enesejuhtimine, digipädevused, loovus ja disainmõtlemine.

Peale ametialaste oskuste ja teadmiste ootavad tööandjad oma töötajatelt ka tugevat suhtlemisoskust, et koostöö ettevõtte sees sujuks hästi ning koostööpartnerid ja kliendid oleksid rahul. Ettevõtte arengu jaoks on vaja, et töötajad oleksid loovad, avatud, uuendusmeelsed, paindlikud ning valmis lahendusi leidma.

Uue töökoha otsimine peaks olema teadlik ja läbimõeldud tegevus, sest nii on suurem võimalus, et oled hiljem uue kohaga rahul ning saad teha enda võimetele sobivat tööd. Otsimisel ja kandideerimisel tasub meeles pidada mõnd olulist punkti.

• Töötukassast saab vajalikku nõu karjääriplaneerimisel ja uue karjääriga alustamisel.
• Mis on tööelus sinu jaoks oluline ja kuidas sina tööandjale lisaväärtust saad luua?
• Tutvu tööpakkumise sisuga ja vii ennast valdkonnaga kurssi.
• Otsi tööd teadlikult: jälgi tööpakkumisi, räägi oma otsingutest ka sõpradele ja kandideeri kohtadele, kus end päriselt töötamas näed.
• Vormista dokumendid korrektselt ning rõhuta enda juures asjassepuutuvaid tugevusi ja kogemusi.

Allikas: www.tooelu.ee