Kiidan kohe ennast ära, et kellelgi ei tekiks tahtmist kobiseda — ma pole mingi päris kiviajamutt, kes vihkab kõike moodsat. Suurepäraselt saan aru, et lapsed veedavadki tänapäeval suurema osa ajast erinevates ekraanides ja mu oma poeg samamoodi. Tal on palju erinevaid vahendeid, millega mängida, terve tuba on ekraane ja pulte täis. Aga nende kasutamiseks kehtivad reeglid. Iga päev paar tundi mängib, siis on paar tundi ekraanivaba aega õues olemiseks, rannas käimiseks, lugemiseks või minugi poolest — niisama lakke vahtimiseks. Ise teab, peaasi, et ekraani poleks. Ja siis võib jälle mõned tunnid mängida.

Probleem on selles, et mida selle vaba ajaga teha, kui sõbrad on ninapidi ekraanides. Selge see, et poisil on väljas üksi jumala igav ja ta ei viitsi sinna niisama tolgendama minna. Kaua sa ikka üksi palli taod või kiigud või niisama mööda tänavat longid. Aga sõpru toast välja saada on võimatu missioon.

Kuidas ometi nii saab olla? Kas tõesti on vanematel täiesti suva, millega nende lapsed päevad läbi tegelevad? Suvi on meil üks kord aastas ja kolmest kuust on praeguste ilmastikutingimuste tõttu järele jäänud heal juhul üks kuu normaalset ilma, kus saaks õues teha mida iganes. Aga lapsed lihtsalt ei lähe ja kõik. Selge see, et vabatahtlikult ei loobu ükski normaalne teismeline oma ekraanist, kuid siinkohal peakski ju vanemad oma sõna maksma panema ja kehtestama reeglid? Kas teil, emad ja isad, ei tule mõttessegi, et kui laps ei saa suvel ujuda, õues päikese käes pruunistuda ja paljajalu joosta, ei ole lootustki, et ta talvel oleks terve ja tugev? Kooliaasta on nii pikk ja mida aasta edasi, seda raskemaks ju läheb. Lapsed peavad saama õues endasse päikest, soojust ja head energiat, mille toel terve raske talv üle elada.

Meenutage oma suvesid — heinalõhn, onnid puu otsas, lõputud jalgpallilahingud jne… kas te tõesti ei taha seda oma lastele? Pekske nad õue, et nad saaksid kogemusi ja koguksid head tervist. Praegu nad kügelevad oma tubades kinniste uste ja akende taga ja ainus, mis nad sellest saavad, on ülesärritatud närvisüsteem, millega on talvel väga keeruline hakkama saada.

Tõesti, mind siiralt hämmastab vanemate ükskõiksus ja hoolimatus oma laste tervise ja heaolu suhtes! Ja järgmine kord ostke järjekordse ekraani või mängukonsooli asemel parem soojamaareis!