Eveliis on hämmingus: kas tõesti ei saa 3000eurose kuupalgaga Viimsi ärikas jääda normaalseks 300eurose sissetulekuga inimese juuresolekul?

Ma olin hiljuti ühes seltskonnas, kuhu peoperenaine oli kutsunud oma sõbrad. Hmm, kas kedagi teist saaks veel peale sõprade kutsuda? Suvalisi möödakäijaid tänavalt? Ühesõnaga, ta oli kutsunud peole inimesed, kellega tema läbi käis. Peol olid ka kaks inimest, kes teineteisest väga palju ei arvanud, seda oli kohe näha, kuidas nende käitumine muutus, kui nad teineteist nägid.

Inimene, kes oli hetk tagasi seltskonnas olnud sõbralik ja naerusuine, muutus vaikseks ja teine, keda ma ka varasemalt tean ja teda ikka ülicooliks olen pidanud, muutus ebameeldivaks ja ülbeks. Tema ainus eesmärk sellel peol oli kõigile näidata, et on tollest esimesest parem, et see inimene on temast madalam ja üldse mitte keegi. Nad tõesti oma iseloomult, välimuselt ja ilmselt ka hariduselt ning kogemustelt on totaalselt erinevatest maailmadest. Umbes nii, et üks on “maakas Kapa-Kohilast” ja teine “snoob Viimsist”. Suvalised näited, ei üldista, lihtsalt püüdsin leida võimalikult erinevad maailmad. Ja ma saan täiesti aru, miks nad omavahel läbi ei saa ega peagi, aga jubedalt hakkas häirima see, kuidas “snoob Viimsist” tahtis terve õhtu vaid ära panna.

Vastik pinge oli õhus kogu aeg. Minu meelest oli selline käitumine peoperenaise suhtes ebaviisakas. Tema on ju kutsunud oma tuttavad ja sõbrad. Mina ka võib-olla ei tahaks “maakaga Kapa-Kohilast” suhelda, selles mõttes, et no kui ikka üldse ei ole ühiseid teemasid, siis milleks, aga ma ei tuleks selle pealegi, et seltskonnas hakata kedagi mõnitama. Arusaadavalt. Kui väga tahaks, siis klatšiks pärast selja taga. Peol lihtsalt suhtleks teiste inimestega, vaataks mulle ebasümpaatsest inimesest mööda ja isegi kui ei oleks võimalik mööda vaadata, siis elementaarne viisakus mul ikkagi säiliks.

Kuigi ka mul on inimesi, kellega ma ühes seltskonnas never ei tahaks olla, aga kui ikka juhtub, et olude sunnil peame ühes ruumis viibima, siis ausalt, ma leian küll, et olen nii palju täiskasvanu, et saan hakkama. See olukord sellel peol oli aga lihtsalt ebameeldiv ja ebaviisakas. Miks oli vaja oma üleolekut nii näidata? Niikui nii tegelikult kõik selles seltskonnas teadsid, et üks on 3000 eurot kuupalka teeniv edukas ärinaine, teine 300 eurot töötu abiraha saav koduperenaine. Siis ikkagi peab paika mu teooria, et on osa inimesi, kes nö lihtsaid inimesi peavad madalamaks kui muru. Isegi kui oma “maaka olekust” hoolimata oli tegu sõbraliku ja muheda inimesega, keda ei oleks pidanud mingil põhjusel niimoodi maha tegema.

Allikas: Eveliisi blogi