Üks tema endistest tudengitest iseloomustab Druckrey lähenemist „nägemisele“ ja disainile filmis Herbert Matteri sõnadega, et teda ei huvita, mis asjaga tegemist on, vaid mida ta teeb.

Film tutvustab Druckrey arusaamist „nägemisest“ läbi tema juhendatud üliõpilaste ja tema enda tööde ning läbi intervjuude tema endiste tudengitega. Kogu filmi läbivaks jooneks on Druckrey’le omapärane puhtus ja lihtsus. Pikemalt peatub Severny kalligraafiaharjutusel, mida Druckrey tudengid pidid sooritama. See on üks filmi nauditavamaid kohti, kus on väga hästi toodud esile tähtede, kui väga lihtsate geomeetriliste vormide puhtus ja ilu. Tudengite enda loodud kirjatüübid (ingl. k. typeface) illustreerivad, kuidas saab lihtsate vormide ja kolme lihtsa reegli abil luua millestki nii igapäevasena tunduvast nagu tähed väga omapäraseid ning kauneid kunstiteoseid. Filmis on lõik Steve Jobsi kõnest Stanfordi Ülikoolis, mis rõhutab kalligraafiaharjutuse tähtsust „nägema“ õppimise protsessis. Jobs räägib oma kõnes, kuidas Macintoshi kaunis ja lihtne disain võlgneb palju sellele, et ta otsustas osaleda kalligraafiakursustel, kus tema ees avanes tüpograafia võrratu maailm ning mis mõjutas teda suuresti Macintoshi loomise protsessis. Tema enda sõnade järgi oli Macintosh esimene ilusa tüpograafiaga arvuti („It was the first computer with beautiful typography.“).

Oma kolleegi Edward Tufte kaudu (Tufte on samuti antud filmi produtsent.) tutvus Druckrey tõsisemalt ka infodisainiga. Kaartide puhul on väga oluline oskus leida tasakaal mitmete eripalgeliste infokihtide vahel. Head kaardid kasutavad värve intelligentselt ning leiavad värvide vahel harmoonia. Kaart ei tohi olla koormatud infomüraga. Lisaks kaartidele disainisid nad koos ka graafilise lahenduse, kujutamaks lennureisi Atlantast Chicagosse. Need näited illustreerivad Druckrey mitmekülgsust ja „nägemise“ oskuse tähtsust mistahes visuaalselt kaunite objektide loomisel.

Film algab Inge Druckrey väga kauni ning tugeva sõnumiga, mida tema jaoks tähendab „nägemine“. Oskus „näha“ võimaldab tulla uutele ideedele, õppida nautima nägemist ning märkama imelisi asju meie igapäevaelus. Neid oskusi on Inge Druckrey osanud suurepäraselt edasi anda ka oma õpilastele. „Inge Druckrey: Teaching to See“ avab killukese „nägemise“ oskuse imelisest maailmast ning õpetab seda unikaalset oskust hindama.

„… you begin to see wonderful things in your daily life that you never noticed. One of the most wonderful presents, that you get from art education is to enjoy seeing. Training the eye is very, very important, you can’t come up with ideas, if you don’t see first.“ Inge Druckrey

Laupäeval 27. septembril linastub No teatris “Inge Druckrey: Teaching to See”.
27.09 kell 16.00−18.00
Koht: Teater NO99, Sakala 3
Pilet: Tasuta

16.00−16.40 “Inge Druckrey: Teaching to see” (2012). Režissöör: Andrei Severny, Produtsent: Edward Tufte.
16.40−17.10 “Alvar Aalto´s masterpiece Villa Mairea” (2005). Autor Rax Rinnekangas.
17.10−18.00 “Bauhaus: The Face of the 20th Century” (1994). Autor Frank Whitford, produtsent Julia Cave. 1994.