Vihmase ilma tõttu otsustame me sõbrannaga bussijaamast sadamasse sõita taksoga. Meie kotid ja kohvrid haarab kohe sõbraliku naeratusega taksojuht, avab meile uksed ja on harjumatult sõbralik. Alles hetk varem saime me ühistranspordis pahandada kui julgesime küsida, kas buss viib soovitud sihtkohta. Seega naeratav taksojuht mõjub sama harjumatult kui päike Eestimaa suves. Siis me veel ei teadnud, et meie taksojuht filosoofi hingega on.

Me sõidame sadama poole ja arutame sõbrannaga, kas see võiks olla keskeakriis, mis ühe meie tuttava naisteajakirjas end paljaks võtma sundis. "Ei teagi, keskeakriisiks on justkui vara," ütleb mu sõbranna ja lisab, et võib olla see on lihtsalt moodne viis end turul tutvustada. "Naist otsib, noh," muigab ta. Taksojuht muheleb meie juttu kuulates.

"Aga meil on autos kameesterahvas," ütlen mina ja pöördun taksojuhi poole. "Mida teie arvate sellest keskeakriisist?" Taksojuht, kes võiks olla nii umbes 55-aastane, hakkab naerma ja ütleb, et keskeakriisi pole üldse olemas."Või siis pole mina lihtsalt veel piisavalt vana," mõtiskleb ta. Me vaidleme talle vastu, et ikka ju kipuvad mehed teatud vanuses naljakalt käituma.

"Mehed on alati naljakalt käitunud," naerab taksojuht ja selgitab meile, et lihtsalt selle hetkeni kui lapsed on pisikesed, kannatavad naised selle naljaka käitumise ära, nii nagu lapsi enam pole kodus, hakkavad naised kurtma, et mehed käituvad imelikult.

"Tegelikult on asi selles, et me kipume telepaatiliselt arvama, et teine saab meist aru. Naised arvavad, et mehed saavad aru ja vastupidi. Tegelikult ei saa kumbki aru. Ja kui telepaatia enam ei toimi, öeldakse, et on keskeakriis," räägib taksojuht Aleksander ning ulatab meile juhiukse istmetaskust nagu muuseas Osho raamatu. "Lugege!" soovitab ta. "Ega te palju ei jõua, aga lugege viimast peatükki, see ütleb ära, miks see niinimetatud keskeakriis tekib."

Foto: Eveliis Kund-Zujev

Me alustame uut arutelu teemal "isiklik aeg", kuid (ehk liigagi kiiresti) oleme jõudnud sadamasse ning inspireeriv-filosoofiline jutuajamine taksojuht Aleksandriga jääb poolikuks, kuid nii meeleolukat taksosõitu pole mul pikalt olnud.