Hea uudis! Lähiajal jõuavad Eestisse uued eesnäärmevähi diagnostikameetodid

 (4)
Hea uudis! Lähiajal jõuavad Eestisse uued eesnäärmevähi diagnostikameetodid
Foto on illustratiivne.Foto: Vallo Kruuser

Eestis on täna ca 10 000 eesnäärmevähki põdevat meest ja igal aastal diagnoositakse meil ligi 1000 uut juhtu. Arstide sõnul on eesnäärmevähi diagnoosimise, ravi ja patsientide elukvaliteedi tõstmise vallas puhumas uued tuuled ning tulevikus võib eesnäärmevähi ravi võrrelda kroonilise haiguse raviga.

„Eesnäärmevähk on Eesti meestel kõige sagedamini diagnoositud kasvaja ja selle avastamisel on olulised kaks aspekti – leida haigus üles võimalikult varakult ning avastada inimese elu ohustav vähk. Seejuures tuleb silmas pidada, et mitte kõik vähid ei ole tervisele ohtlikud,“ selgitas Eesti Uroloogide Seltsi juhatuse esimees dr Toomas Tamm.

„Kui siiani me kasutasime eesnäärmevähi avastamiseks veretesti ja see ei andnud alati selget ülevaadet, kui ohtlik võib haigus mehele olla, siis nüüd on teaduses jõutud kaugemale – on leitud uusi kombinatsioone ja uusi diagnostika meetodeid, mis annavad juba palju täpsemaid vastuseid ning aitavad kaasa sellele, et ravi oleks sihipärane – et ei tehtaks üleravi või alaravi, mis võivad hoopis soodustada vähi arengut. Sellised testid jõuavad lähiajal ka Eesti arstlikusse praktikasse.“

Eesti Onkoloogide Seltsi juhatuse liige dr Kristiina Ojamaa selgitab, et eesnäärmevähk on algselt hormoontundlik haigus ja varases staadiumis annavad kirurgiline ravi või kiiritusravi häid tulemusi – eesnäärmevähi patsiendi viie aasta elulemus Eestis on Tervise Arengu Instituudi andmetel keskmiselt 76%, vähi varases staadiumis kindlasti kõrgem.

Seotud lood:

„Suurimaks väljakutseks täna on ikkagi kaugele arenenud eesnäärmevähi ravi ja patsientide elukvaliteedi tõstmine,“ selgitas Ojamaa.

„Kaugele arenenud eesnäärmevähk annab sageli juba siirdeid luudesse ja sellega kaasnevad väga tugevad valud. Ravimit, mis vähist päris terveks raviks, meil täna ei ole, kuid uue põlvkonna ravimite mõte seisneb paljuski selles, et muuta kaugele arenenud vähk n-ö krooniliseks haiguseks, mis vajab aeg-ajalt tableti võtmist või keemiaravi, kuid ei eelda enam tilguti all olemist ja pikka voodirežiimi. Eesti Haigekassa toetab täna ka ravimeid, mis on mõeldud kaugele arenenud eesnäärmevähiga haigetele ja mis parandavad oluliselt nende elukvaliteeti.“

Dr Ojamaa sõnul saavad ka mehed ise oma eesnäärme tervise jaoks palju ära teha. „Eelkõige vanemaealised mehed võiksid ise rohkem huvituda oma tervisega toimuvast ja kui tekib mingi kahtlus, tuleks sellest julgelt rääkida oma perearstile,“ soovitas ta.

„Oluline on tõsta ühiskonna teadlikkust ja ka suhtumist eesnäärmeprobleemidesse – vähk ei tohiks tänapäeval olla enam mingi tabuteema. Tegelikult kehtib see mistahes haiguse kohta, et mida varem see avastada ja probleemiga tegeleda, seda suurem on tõenäosus terveks saada.“

Dr Toomas Tamm soovitab meestel oma eesnäärme hoidmiseks rohkem liikuda. „Külastage oma kodukoha spordiklubisid, jalutage, jookske, tehke mistahes sporti – liikumine on kõige odavam ja kõige tõhusam vahend kõikide inimese terviseprobleemide parandamiseks.“