Istuv töö on tõeline terviserisk


Istuv töö on tõeline terviserisk
Shutterrstock

Me elame kahekümne esimesel sajandil, mil palju tööd tehakse istuvas asendis. Töötame arvuti taga nii kontorites, riigiasutustes ning isegi piletikassades. Esmapilgul võib tunduda, et üsna lihtne on päev läbi arvuti taga tööd teha, sest see töö ei ole ligilähedaseltki võrreldav füüsilise töö raskusega: raskete kastide tassimine, päev läbi jalgadel olemine, pidev jõu kasutamine.

Jah, see on tõsi, kuid ka istuval tööl on inimese tervisele negatiivne mõju.

Milliseid riske võib põhjustada istuv töö tervele inimesele?

Neile, kes teevad füüsiliselt aktiivset tööd, tundub sageli, et istuv töö on suhteliselt lihtne ja väsitav. Kuid reaalsus on see, et paljud kontoritöötajad kurdavad lihasevalu, liigeste ja lülisamba valu, halvenenud nägemist ning isegi unetuse üle. Pealegi, kontoritöölistel on kalduvus toituda ebaregulaarselt, tarbida rohkelt kofeiini ning rohkelt suitsetada.

Kõige enam kannatab istuva töö pärast selg. Üldjuhul ei istu kontoritöölised alati korrektselt, seda kas ergoniimilise kontoritooli puudumise või halva asendi tõttu ning see paneb selja valutama. Selline seljavalu võib põhjustada tulevikus teiste haigusi, näiteks seljaaju songa. Pikalt istudes kogeb selgroog suurt koormust, mis võib põhjustada radikuliiti. Kui terve päev on vaja jälgida arvutiekraani, on oht ka müoopiaks.

Seotud lood:

Tehtud uuringud selgitavad, et päevas enam kui neli tundi istumine suurendab sellistesse haigustesse haigestumise riski nagu diabeet, vähk, kõrgvererõhutõbi ja erinevad südamehaigused. Naistel põhjustab madal füüsiline aktiivsus ka veenilaiendeid. On tõsi, et pikka aega arvati, et veenilaiendid on pärilikud, kuid arstid panid tähele, et veenilaiendid esinesid sagedamini neil naistel, kes päeva jooksul piisavalt aktiivsed pole. Istuv töö aeglustab ka ainevahetust, mistõttu on vereringe häiritud ning see on ka peamiseks põhjuseks, miks kaal kasvama hakkab.

Nõuandeid neile, kes terve päev istub

Esiteks, oluline on pöörata tähelepanu rühile ning seetõttu on vajalik omada ergonoomilist kontoritooli. Milline on ergonoomiline kontoritool? Põhielemendid on seljatugi, käetoed ja reguleeritava kõrgusega istmekõrgus, mille saab sättida õigele kõrgusele vastavalt iga inimese füsioloogiale: pikkus, selgroo kõverus, käsivarre pikkus jne. Praegu on mööblisalongides ning elektroonilistes kauplustes nagu Kaup24.ee lai valik ergonoomilisi kontoritoole, mida tasub soetada kogu meeskonnale.

Teine väga oluline aspekt, mis mõjutab istuval töökohal tööd — arvuti ekraani kõrgus ja positsioon. On väga oluline, et arvuti ekraan oleks veidi silmade joonest allpool. Arstid soovitavad iga 20 minuti järel silmi puhata. Kuiva kliimaga ruumis peaks olema käepärast ka silmatilgad, et silmas kuivust leevendada ning vähendada silmade ebamugavustunnet.

Ilmselt tahab iga inimene, kes istuvat tööd teeb, pärast tööd kiirustada koju, kus ootab õhtusöök, dušš ja pehme voodi. Kuid passiivne olemine ei tule kasuks — hea mõte on pärast tööd füüsiliselt aktiivne olla. Nii tagad hea füüsilise ja vaimse tervise. Niisiis, kui oled kogu päeva olnud mitteaktiivne, on hea võimalus korvata see intensiivse treeninguga jõusaalis, pika jalutuskäiguga värskes õhus, isegi jalgratta ja rulluiskudega sõitmisega. Füüsiline aktiivsus mitte ainult ei vähenda haigestumise võimalust erinevatesse haigustesse vaid parandab ka üldist tervist, sealhulgas une kvaliteeti.

Paljud inimesed, kes teevad istuvat tööd ning veedavad mugavalt aega diivanil, kaebavad halva une kvaliteedi ja energia puuduse üle. Seda seepärast, et istuv töö väsitab vaimselt, aga mitte füüsiliselt. Seega, kehas puudub harmoonia — aju tahab puhata ja keha mitte. Seega, füüsiline aktiivsus pärast tööd on tõhusaim vahend unetuse või halva unekvaliteedi parandamiseks.

Ära ei tohi unustada ka õiget toitumist, mis on oluline normaalseks inimese keha toimimiseks. Tööl on tavaliselt ainult üks paus, et süüa. Üks eelistab einestada lähedalasuvas toitlustusettevõttes, teine toob enda toidu kodust kaasa ning kolmas naudib maitsvat kuid ebatervislikku kiirtoitu ja suupisteid. Ent kiirtoit ja ebatervislikud suupisted ei ole organismile kasulikud. Nii et kõik, kes istudes tööd teevad, peaksid oma dieeti tasakaalustama — sööma regulaarselt kõrge energeetilise väärtusega toitu. Lisaks on soovitatav iga paari tunni tagant süüa pähkleid või puuvilju, juua puhast või mineraalidega vett ning mitte kuritarvitama kohvi.

Iga töö on vastutav, oluline ja vajalik ning kuigi mõned nüansid on tervisele ohtlikud, sõltub igast inimesest endast, kui palju laseb ta istuval tööl enda tervisele mõjuda.