Aedvilja fütotoitained neutraliseerivad vabu radikaale ja soodustavad endogeensete antioksüdantide teket. Kuna aedvilja tarbimine on Eestis suhteliselt tagasihoidlik, siis aitaks seda parandada mahlade tarbimise suurendamine.

Mahl — kas jook või ikkagi toit

Igapäevase menüü koostisel on meie organismi varustamisel vajalike toitainetega oluline roll. Meil on energiat vaja nii füüsiliseks kui ka vaimseks tööks, samuti vajame koerakkude taastamiseks ehitusmaterjali. Selleks on vaja süsivesikuid, valke, rasvu vitamiine ja mineraalaineid. Peale selle on organismi täisväärtuslikuks funktsioneerimiseks vaja ka kiudaineid.

Puu- ja köögiviljamahlu loetakse jookideks, kuivõrd konsistentsilt on nad vedelad, ja kasutame neid joogina. Tegelikult on mahla koostises 85 — 92% vett. Kuid spetsialistid leiavad, et mahla tuleks temas sisalduva energeetilise väärtuse, vitamiinide ja mineraalainete tõttu lugeda toiduks. Mahl sisaldab ka süsivesikuid, veidi valke ja ülivähe rasvu, peale selle on mahlades looduslikke vitamiine, orgaanilisi happeid ja antioksüdante. Sel kombel ühendab mahl endas nii joogi kui ka toidu omadused, sest ta aitab kustutada janu ning sisaldab ja aitab omastada mitmeid toitaineid.

Mahlad võib ühendada suure lõunaga, kuid see võib olla ka omaette väikseks eraldi toidukorraks  (näiteks tomatimahl), eriti juhtudel, kus dünaamilise eluviisi tõttu ei jätku mõneks toidukorraks jõudu ega aega. Kui me tahame puuviljamahla kasutada janu kustutamiseks, on soovitatav enne joomist lahjendada seda vee või jääga.

Naistekas on mahlakuu meediapartner. Kõik tekstid on kirjutatudMahlanõukogu liikmete poolt ega väljenda toimetuse ajakirjanduslikkeeelistusi.