Müntide ja käsitöö jaoks

Daamide kottidel on kaks esivanemat: nahast kotike raha jaoks ja ridikül — siidist või sametist käsitöökott, mille XVIII sajandi keskpaiku tõi moodi ja muutis kohustuslikuks aksessuaariks markii de Pompadour. Kuigi hilisemal ajal võimaldas kohev kleit ka taskuid, ei loobunud daamid enam armsaks saanud ridikülidest.

Aja jooksul hakati kotte kaunistama tikanditega, kividega, kuldsete ja hõbedaste pannaldega, neid hakati valmistama niidist, metallvõrgust. Sageli kujutasid kotid endast tõelisi juveliirkunsti šedöövreid. Hiljem hakati neid õmblema nahast ja samsist. Kõvad kotid ilmusid alles XX sajandi alguses. Ning on moes tänini…

Kui palju maksab aksessuaar?

Kui meie emadel polnud rohkem kotte kui kolm korraga, siis nende tütardel on kodus terve kollektsioon — iga riietuse ja juhtumi jaoks eraldi: tööl, teatris, restoranis, šopingul, piknikul või rannas käimiseks…

Nii näiteks on inglise naistel vähemalt 25 kotti kodus. Luksuslikud disainerikotid, mille hinnalipikul seisev arv on suurem kui tuhat naela, pole üldsegi haruldus, ning tänapäeval on need eriliselt populaarsed. Naised, kes unistavad tuntud tootjate must-have kottidest, on valmis avansiks välja panema mitusada naela ning ootama kuu aega järjekorras.

Kui inglannal sellist raha pole, ostab ta odavaid tuntud brändide imitatsioone, ning juba järgmisel päeval topib oma uue koti pungil täis. Seal leiavad endale koha pastakad, ajakiri, mobiiltelefon, rahakott, juuksehari, lõhnaõli, kosmeetikakott, märkmik, kodu- ja autovõtmed… Inglaste arvutuste järgi on igas kotis (kallis või odavas) isiklikud asjad, mille maksumus jääb 150 ja 850 naela vahepeale.

„Rääkiv” kott

Heale psühholoogile piisab inimese mõistmiseks tema koti sisu lauale kallamisest. Avage oma kott ning vaadake sinna sisse — võib juhtuda, et avastate ise ka midagi uut.

Te peate pooled asjad kotist välja tõstma, et leida sõidupiletit või märkmikku. Selle kaose omanik pole kergesti solvuv, ta on heatujuline unustaja. Ta sõlmib kergesti tutvusi ning lõpetab suhted ilma pikemalt põdemata. Tõsi, kodustel ja kolleegidel on temaga raskevõitu: ta on üks nendest naistest, kelle kohta tavaliselt öeldakse „tuulepea”. Ometi see teda ei sega, sest sellise koti omaniku deviisiks on: „Ei mingeid probleeme!”

Kõik on pandud käe järgi, seatud vahedesse ja taskutesse. Kott ise on tagasihoidlikku värvi ning range kujuga. Selle perenaine on aktiivne ja usaldusväärne, korrektne ja viisakas, vaoshoitud ja taktitundeline. Ta on hea organisaator.

Koti sisu meenutab ebavajalike asjade kollektsiooni. Siit võib leida kasutatud kinopileteid, vanu retsepte, poolelisöödud õuna, kaks karamellkommi, kortsus prospekte, äratulnud nööpe, kasulike ja kasutute nõuannetega väljalõikeid ajakirjadest ja ajalehtedest… Kõike ei jõuagi üles lugeda! Sellise koti perenaine on mõnevõrra korratu ja mitte eriti praktiline.

Selle kotiga võiks otsekohe asuda kaugele reisile. Mida kõike siin ei leidu: tagavaraprillid, valik ravimeid, paks detektiivromaan, deodorant, maniküürkarp, mitu komplekti võtmeid, niit ja nõel, pudel mineraalvett, salvrätipakk… Selline kogu annab tunnistust asjalikkusest, praktilisusest ning elutarkusest.

Peaaegu portfell — tõeline ärinaise aksessuaar. Kotti on elama asunud märkmikud, mapp dokumentidega, erialane ajakiri, kindlasti ka pastakas ja kalkulaator. Sellised daamid on enesekindlamad kui teised. Üldiselt puudub neil huumorimeel ning neil on küllalt naiivsed vaated paljudele argiprobleemidele. Nad ei suuda end absoluutselt ette kujutada koduperenaise osas ning suunavad kogu oma energia tööle, tehes kadestamisväärset karjääri.