1. Päikesepüüdja

Enne veel, kui väljas korralikult valgeks on jõudnud minna, tõuseb Päikesepüüdja voodist üles ja hakkab rannakotti pakkima: päevitusriided, rannarätik, päevituskreem, päevitusõli, põletuse vastane kreem, veepudel, raamat, päikeseprillid, nutitelefon ja plätud. Ta suundub randa juba kell 8 hommikul, et püüda igat päikesekiirt ning saabub sealt uimase ja kurnatuna tagasi alles siis, kui päike juba ammu loojunud ja sääsed söövad. Eesmärgiks on eelseisvaks aiapeoks olla sama pruun kui „Kalevi” šokolaad, ainult silmavalged ja hambad välguvad.

2. Kontorirott

Et Kontorirott end puhates hästi saaks tunda, peab ta igale poole kaasa võtma täiskomplekti varustust. Ta sisustab endale rannas või suvilaaias, jõe- või järvekaldal, metsasalus, puude vilus täisväärtuslik kontori. Elektrooniline side ei tohi hetkekski katkeda. Kontorirott pakib kaasa madratsi või rannatooli, päikesevarju või lausa telgi, sülearvuti, tahvelarvuti, iPodi, kaks nutitelefoni ja kõrvaklapid ning sulgeb ennast loodushäälte ja -piltide eest internetimaailma. Õhtuks on tal silmad väsinud ja tuju närviline. Puhanud ei ole ta üldse.

3. Hüljes

Mõni puhkaja veedab kogu oma vaba aja vees. Nii nagu veetemperatuurid talutavaks on muutunud, sukeldub Hüljes merelainetesse, järvesilma või jõekääru ja puhistab ning kahlab seal mõnuga terve päeva. Aeg ajalt käib kaldal vaatamas, kas keegi on helistanud või sõnumi saatnud, lonksab veidi pudelist vett, haukab kaasavõetud võileiba, puhkab tunnikese ja tormab tagasi vette. Õhtuks on ta väsinud, aga õnnelik ja terve nagu purikas.

4. Pirtsutaja

Kuna Pirtsutaja meelest on kõik alati halvasti või vähemalt ebatäiuslik, siis osutub ka puhkus ebarahuldavaks. Pirtsutaja jaoks võiks vesi alati olla soojem, meri suurem, lamamistool pehmem, päike kuumem või ilm jahedam, olenevalt päevast, ja rand peaks Pirtsutaja meelest olemagi ainult tema päralt. Pirtsutaja on peale puhkust sama väsinud kui enne.

5. Peoloom

Mõni ei oska ilma alkoholita puhata. Sellist puhkajat kutsutakse Peoloomaks. Ta hakkab ettevalmistusi tegema juba paar päeva enne puhkust. Näiteks kui puhkus algab kalendri järele esmaspäevast, siis reedel on seega viimane tööpäev ja Peoloom suundub juba reede pealelõunal poodi ning varub suures koguses alkoholi. Seejärel helistab läbi kõik sõbrad ning kutsub järgmiseks päevaks kokku peo. Enamasti aiapeo ja kindlasti sauna ja grilliga. Juba reedel paneb Peoloom liha marinaadi. Selle tegevuse juurde korgib endale vaikselt lahti ühe õlle või veini. Kuna alanud on puhkus, võtab Peoloom õlle kõrvale ka pitsi kangemat, või koguni kaks.

Mõned sõbrad saabuvad juba pealelõunal, abiks ettevalmistusi tegema. Koos võetakse soojenduseks mõned õlled. Kuna on puhkus, siis paar pitsi viina ikka ka. Õhtul saabuvadki sõbrad, tehakse sauna, aetakse juttu, visatakse nalja. Kõigil on väga mõnus olla. Peoloom on õnnelik. Võtab veel mõned õlled ja siis veel mõned, ja oi kui hästi maitseb šašlõkk! Naised on ka erinevaid salateid liha juurde teinud ning niisama juustukesi-vorstikesi-aedviljakesi lauale seadnud. Peoloom ärkab pühapäeval ja ei mäleta, millega pidu lõppes. Aed on korras, grill ei tossa, toad on puhtad, nõud on pestud. Telefonis on sõnum, et „Oli tore pidu! Aitäh! Pesime nõud ka ära. Õhtul tuleme sõpradega tagasi.”

Laupäeva hommikul on Peoloomal juba kerge pohmell aga tuju on hea, sest pohmelliga ei pea tööle minema nagu tavaliselt, vaid saab grillipidu ette valmistada ja kaugel see õhtugi enam on.

Õhtut on tore oodata. Peoloom korgib õhtuootuses kohe ühe õlle lahti, võtab külmkapist kausi eilset salatit ja vorstikesi kaasa ning istub aeda lamamistoolile. Seal teeb ta plaane uueks õhtuseks peoks. Kuna Peoloom ise on juba alkoholi joonud, siis peab tuttavad naised autodega poodi korraldama. Peoloomale meeldivad peod, talle meeldib neid korraldada ja talle meeldib neis osaleda. Mida rohkem, seda parem. Õhtul tulevad Peoloomale jälle sõbrad külla, seekord on osad sõbrad samad, kes eile külas olid, osad aga nende uued. Peoloomale meeldivad inimesed. Vahelduseks kutsuvad sõbrad Peolooma enda juurde ka peole. Niimoodi möödubki Peolooma puhkus, peost pittu. Kui aeg on tööle tagasi minna, on Peoloomal väga palju uusi sõpru, raha otsas ja tervis kehv. Aga pole viga, pidu on ka omamoodi puhkus ja sellise puhkuse nimel tasub tööl käia.

6. Turist

Puhkajat, kes paaniliselt kohast kohta käib ja pilte teeb, et neid siis pärast teistele näidata, nimetatakse Turistiks. Ta teeb põhjalikke ettevalmistusi reisiks, uurib, millised on vaatamisväärsused, kus mida odavamalt saab, et võimalikult palju kuulsaid kohti ära näha. Turisti elu eesmärk on see, et Tripadvisori kaardil oleks surma hetkel just temal kõige rohkem reisikohti märgitud. Sellised reisid on üsna väsitavad. Aga suveniirid ja pildid on imeilusad.

7. Mõnuleja

Piisab vaid puhkusekuupäevade kindlaksmääramisest, kui Mõnuleja juba tunneb rõõmu sellest, et varsti on puhkus. Mis siis, kui oodata on veel mitu kuud. Mõnuleja rõõmustab ja mõtleb juba ette, mida puhkuse ajal tegema hakkab, kuhu läheb ja kellega aega veedab. Mõnulejale meeldib igasugune puhkus. Vahel meeldib talle niisama täitsa üksi rannaliival pikutada, lainete loksumist kuulata ja mõnusaid mõtteid mõelda, vahel meeldib talle aiatöid teha ja värskes õhus ringi rassida. Mõnele Mõnulejale meeldib raamatuid lugeda, mõnele peenart kitkuda ja sinna kõrvale raadiot kuulata, mis vao vahel järjejuttu ette loeb või romantilist muusikat mängib. Mõni Mõnuleja naudib puhkuse ajal hoopis ehituse- ja remonditöid, ise mõtleb, et nii mõnus, saab rahulikult ehitada ja remontida, ei pea tööle ruttama. Mõni Mõnuleja veedab aega pere ja lastega, käib nendega metsas ja rannas, paadiga kalal, telkidega matkamas. Peale puhkust on kõigil tervis ja närvid korras ning tööle minnes on pea nii puhanud, et enam ei ole isegi meeles, kes on kes ja mis on stress.

8. Muidusööja

Mõni puhkaja armastab terve puhkuse veeta teiste kulul. Teda nimetatakse Muidusööjaks. Ta uurib juba varakult sõpradelt, tuttavatelt ja sugulastelt välja, kes kus puhata kavatseb. Kui Muidusööjal puhkus algab, paneb ta autole hääled sisse ja asub ringreisile mööda Eestit, külakorda käima mööda sõpru, sugulasi ja niisama tuttavaid. Kuu lõpus eelistab ta liinibussi, et kulusid kokku hoida. Astub siis lai naeratus suul ootamatult aiaväravast sisse ja seletab, et sattus mööda sõitma ja tuli häid sõpru-sugulasi vaatama. Külakostiks toob kaasa pakikese küpsiseid või krõpse ja tee peal läbiloetud ajalehed. Pererahvas algul rõõmustab ja külaline kutsutakse ka lõunalauda. Jutt sujub, meenutatakse vanu häid aegu.

Pärastlõunal teeb külaline lõunauinaku enne teele asumist, samal ajal kui pererahvas nõusid peseb. Virgudes ta aga ei mõtlegi teele asuda, vaid jokutab niisama ringi, ajab juttu, käib ja segab pererahvast, kes tahab oma töid-tegemisi jätkata, maal ju rassimist kuhjaga. Külalist ei tihka appi paluda, aga külaline ise ei kavatsegi abi pakkuda, teeb niisama kännu otsas suitsu ja ootab õhtusööki. Vahepeal käib toas vaagnalt küpsiseid nosimas ja piilub salaja ka külmkappi, kui pererahvas peenra vahelt ei näe. Avab omale salaja ka kaasa võetud õlle ja joob selle kuuri taga ära, samal ajal kui pereisa õuel muru niidab ja perepojad puid lõhuvad.

Vaikselt saabub õhtu ja tehakse sauna. Korraks läbi astunud külaline aga ei näita mitte märkgigi sellest, et ta lahkuma hakkaks. Hoopis kurdab, et juba hakkab pimedaks minema, et ehk ta võiks öömajale jääda. Lahke pererahvas muidugi teda minema ei saada ja nii jääbki külaline ööseks.

Hommikul on esimesena söögilauas ja pärast jälle pikutab ja laseb leiba luusse, võtab päikest ja luusib niisama söögikordade vahel mööda ümberkaudseid põlde. Siis aga pakub pererahvas, et tulgu nendega poodi kaasa. Külaline ei taha aga pennigi oma puhkuse eest maksta. Ütleb hoopis, et teda ootavad sugulased kauges maakonnas pikisilmi külla ja vabandab, et peab lahkuma, paneb autole hääled sisse ja kadunud ta ongi, nii, et teetolmu jutt taga. Ja varsti astubki juba järgmiste tuttavate aiaväravast sisse, et tere-tere sattusin siiakanti...

Sügiseks on Muidusööja kaalus kõvasti juurde võtnud ja rahanatukene ka alles. Puhkus on igati kordaläinud.