Kallast: Kuusk sai jõulupuuks tänu sakslastele

Kohe on käes ühed oodatuimad pühad. Kuidas aga on seotud kuusepuu jõuludega ja mida eestlastele jõulud tähendavad? Sellest, ja veel paljust muust jõuludega seonduvast räägib advendinädalate jooksul kombeõpetaja Maaja Kallast.

Eestlased on juba vanast ajast jõulupühi tähistanud. Kuid kas teate, kui palju teisi pühi meie rahvakalendris on, millisest tähtpäevast aasta lugemist alustati ja kuidas neid nädalate kaupa loeti?

Kalender algas Mihklipäevaga 29. septembril. Sealt luges talurahvas aega nädalate kaupa.

6 nädalat edasi 10. novembril oli käes sügisene meestepüha ehk Mardipäev , 2 nädalat hiljem 25. novembril peeti naistepüha ehk Kadripäeva .
Naistepühast loeti 4 nädalat jõulupühadeni.
Jõuludest 24. detsembril uue kalendri järgi on 6 nädalat edasi 2. veeburar ehk Küünlapäev.

Küünlapäevast edasi loeti 7 nädalat talvise naistepühani ehk Maarjapäevani 25. märtsil. 4 nädalat hiljem oli kevadine meestepüha ehk Jüripäev - 23. arpill.

Siis tuli pühadesse pikem vahe, sest algas aasta kiireim töötegemise aeg ja sellele kulus 9 nädalat - oli luba pidutseda ja käes oligi Jaanipäev.
24. juunist loeti 7 nädalat Lauritsapäevani 10. augustil.
Ning aastaring sai täis 7 nädala pärast.

Öelge veel, et meil pühi pole olnud. Oleme vaid ära unustanud, kuidas neid pidada. Et viga parandada, räägime nüüd pikemalt kõige pikematest pühadest — jõuludest.

Kombeõpetaja Maaja Kallast selgitab esmalt, kuidas kuusest jõulupuu sai ja milline tähendus on neljal advendipühal!

järgneb