“Lootuse Küla on oma nime vääriliselt pakkunud abi, tuge ja sõna otseses mõttes elupäästmist paljudele Eesti meestele ja nende kaudu tervetele peredele ja Eesti ühiskonnale,” selgitas karskusliidu valikut juhatuse esimees Lauri Beekmann.

“Alkoholisõltuvust määratletakse küll haigusena, kuid abi on sõltlastel Eestimaal senimaani väga vähe leida. Lootuse Küla tõuseb positiivse erandina selgelt esile.”

Statsionaarne võõrutus- ja rehabilitatsiooniprogramm külas kestab 10-12 kuud ning koosneb õppetööst, kodustest ülesannetest, kohustustest, vastutusest, suhtlemisest, tööteraapiast ja osalemisest teistes küla eluks vajalikes töödes.

Lootuse Küla rajati 2000. aastal Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku piiskopi Märt Vähi juhtimisel.

Tänane tegevjuht Viljam Borissenko tuli Lootuse Külla 2003. aastal, heroiinisõltuvusega. Saanud ise abi, on ta nüüd täielikult pühendunud teiste abistamisele.

“Küla asub rajaja Märt Vähi poolt keskusele annetatud maadel (endised Vähi vanaisa maad), millel asus algselt vaid ilus mets ning jõgi. Tänaseks on siia rajatud teed, majad programmis osalejatele ja personalile, administratiiv- ja õppehoone, puidutööstus, vabatahtliku tuletõrjekomando depoo, veevarustuse süsteem, puurkaev, jm,” seisab küla kodulehel.

2014. aastal avati Lootuse Küla Keila Keskus, mille tegevuse eesmärgiks on aidata rehabilitatsiooniporgrammi lõpetanutel integreeruda ühiskonda. Uuteks ning arenevateks tegevusharudeks on Lootuse Küla Järvakandi Keskus ning suunatud tegevus naistele.

Eesti Karskusliit annab aasta tegijale tänukirja üle kevad-suvel toimuval aastakonverentsil. Karskusliit valib aasta tegijaid alates 2007. aastast.