Alustame sellest, mis ka meile on väga oluline: uhke pidulaud. On mitmeidki koeraomanikke, kes avali südamega tunnistavad, et nende koerad on alati söönud kodutoitu, mis pere lauast üle jääb, ning nende tervis olevat parimas korras. Kui pere toidulaualt jäävad üle leivakannikad (veel nutikam, olete ise teinud leivakuivikuid), on see koerale tõepoolest hea ajaviide. Neile meeldib nokitseda ja igal juhul on see parem kui kondid.

Kui aga kontidest rääkida, siis märgiks siinkohal ära kõige ohtlikumad "hõrgutised": teravad kondid (kana, põrsas, lammas, vasikas) võivad purustada soole või mao. Ülejäänud kondid jäävad juba teie otsustada. On ka muid kavalaid toiduaineid, mis võivad tekitada raskeid olukordi.

Koerale ei tohi anda kartulikoori, sest need võivad liimuda söögitorru (sama efekt, mis tekib kliistriga tapeeti liimides). Koerale võib eluohtlikuks saada ka tume shokolaad (võib tappa väikese koguses) või ksülitool (mida on näiteks nätsus ja mida nii suured kui väikesed inimesed sülitavad igale poole). Et vältida kõhulahtisust, pole soovitav anda koerale rõõska lehmapiima. Küll aga sobib koerale pett, hapupiim, keefir, kohupiim.

Koerad - taimetoitlased?

Kummaline, kuid kõige tugevamad on olnud koerad - taimetoitlased. Seda muidugi juhul, kui toit on olnud balansseeritud. "Lihasööjat looma rohuga toita? Häbiasi!" kisavad lihatoidu pooldajad. "Koer pole lehm!" Loomulikult pole koer lehm, ning tema eelkäijad on metsikud kiskjad, kes toitusid eelkõige lihast (samal ajal ka mitte keeldudes taimetoidust). Kuid asi on selles, et meie kodused lemmikud, kes vedelevad päevade kaupa diivanitel, venitades vaevaliselt jalgu 20-minutilistel jalutuskäikudel, on juba ammu muutunud kõigesööjateks.

See energeetiline potentsiaal, mida annab lihaga toitmine (selle pooldajad nõuavad, et koera toidus oleks 50-75% liha) ei kulu ära. Valkude liigsus mineraalsoolade puudumise taustal kutsubki esile mitmesuguseid haigusi. Kogenud koerakasvatajate juttu, et "mina toitsin oma koera kogu elu liha ja pudruga ning terve oli!" kõlab samamoodi kui jutt "Aga minu vanaisa suitsetas kogu elu ja suri alles 96-aastaselt".

Niisiis, kui lähete üle kodutoidule, olge valmis selleks, et koer vajab lisaks sellele ka vitamiine ja mineraalaineid. Niisiis: kui te ei soovi, et kutsikas sööks ära teie raamatud, tapeedi, dissertatsiooni, diplomitöö, haaraks tänavalt suhu fekaale jne, lisage toidule mineraalaineid (kaltsium, looduslik kriit, munakoor). Seda lisatakse iga päev pulbrina hapupiimatoodetesse. Fekaalisöömise lõpetamiseks anti vanasti fitiini. Vitamiinde kohta saate infot oma koera "perearstilt".

Pidu on küll tulekul, kui ärge unustage reeglit: koera söödetakse kindlatel kellaaegadel, kindlasti mitte siis, kui ise istute perega laua ääras või valmistate toitu. Sellest reeglist eemalehoidmine on looma "poputamine", mitte aga tema austamine - sedasi me teeme loomast kerjuse.

Kuid pole kahtlust, et paljud arvavad teisiti. Kõigil on õigus teha ise omad otsused ja kui koer on selles majas tõepoolest suur semu, pole kahtlust, et tema peod on koertemaailma uhkeimad (probleemid seedimisega jäävad küll pererahva hooleks).

Koera "peolaud" võiks aga olla järgmine: kostitage teda kuivatatud puuviljadega, veelgi lõbusam oleks kinkida üks porgand või õun. Selles pole midagi hirmasat, kui koer need mänguasjad ära sööb. Üks suur toores veisekont oleks kena kingitus.

Aga parim jõuluroog oleks üks uhke hautis, mida saab teha suures koguses ning mida jätkub pikaks ajaks. Sobib ideaalselt ka kodutoiduks. Veise hakkliha Tangained (kruubid, hirss, tatar, riis jne) Köögiviljad (v.a. kartul) Tuleb maitsev ja igale kõhule sobiv roog, mida valmistatakse haudepotis, näiteks pliidiahjus. Viimased uudised teatavad, et köögiviljad on siiski kõige kasulikumad töödelduna (keedetud, hautatud, küpsetatud).

Muud kingitused

Kõigepealt kontrollige üle koera jalutamiseks vajalik inventar. Koer ise ei tunne selle vastu küll mingit huvi, kuid teile on see küll vajalik. Näitustel esinev koer vajab ka lisainventari - küsige nõu spetsialistilt. Kontrollige üle ka koera söögi- ja veekausid.

Soovitan südamest parimat - hankige roostevabast terasest (nagu kraanikausid) toidunõud. Need on praktiliselt igavesed ja hästi hooldatavad. Ja et koer tunneks samuti rõõmu, oleks sobilikud koeramaiustused, mida müüakse kõikjal. Kuid olge ettevaatlikud, neid ei anta suurtes kogustes.

Üks tore kingitus täiskasvanud koerale on seakõrv, mis on samuti saadaval kõigis lemmikloomakaulustes. Uskuge, ta on kindlasti selle närimisest vaimustuses. Koerabeebid võivad saada ka mänguasju, milliste valik jääb teie otsustada.

Ettevaatust - ilutulestik ja paugutajad!

Aastavahetuse kõige uhkemad mälestused pärinevad kindlasti ilutulestikest. Kahjuks on üsna tavaline ka kadumaläinud koerte suur hulk. Viga tuleb otsida meist endist. Lühidalt - alates detsembri keskpaigast kuni jaanuari keskpaigani jalutage koera rihma otsas, et vältida tema ehmumist ootamatutest paukudest ja minemajooksmist.

Mitte mingil juhul ei tohiks koeraga väljas olla uusaastaööl, sest siis on kogu taevas koertele harjumatuid tuleleeke ja pauke täis. Kutsikas jäägu kindlasti koju. Kui koer kardab ka toas väljast kostvaid pauke, jäägu keegi tuppa talle toeks ja rahustagu teda silituste ning hea sõnaga. Tulgu teil siis rahulikud ja kaunid jõulud.