Kas last on üldse võimalik koolikiusamise eest päriselt kaitsta? Või milliseid lapsi kiusatakse?

 (56)
Kas last on üldse võimalik koolikiusamise eest päriselt kaitsta? Või milliseid lapsi kiusatakse?
Foto: Shutterstock

KODUTOHTER: Kiusamine on vaimne või füüsiline vägivald, mis jätab jälje kogu ülejäänud eluks. Isegi vaid ühe sõbra või täiskasvanu toetus vähendab tehtud kahju ja aitab kiusatavat.

1. Mis on koolikiusamine?

Kiusamine ei ole kahe võrdse lapse tüli või omavaheline õiendamine ega ka kogemata tõukamine. Koolikiusamine on jätkuv ja tahtlik teisele pahategemine – vaimne või füüsiline vägivald, mille objektiks on üks ja sama laps. Last võidakse ähvardada, kutsuda alandavate hüüdnimedega või tõugata teda eemale rühma või klassi tegemistest.

Asi on võimus: kiusaja tahab oma tegutsemisega näidata võimu ja kindlustada oma kohta rühmas. Seda on juhtunud juba aegade algusest, kuid kiusamise moodused on muutunud. Kiusamine võib ulatuda ka koolist välja.

2. Millised oskused kaitsevad last kiusamise eest?

Oskus kehtestada piire ja ennast kaitsta aitab kiusamise vastu. Kahjuks on kiusamine rühmailming ja sellega kaasaminek hoiab kiusamist üleval.

Kiusatav ei vastuta kiusamise eest ning see pole tema süü.

3. Kuidas lapsevanem saaks kiusamist ära hoida?

Vanemad peaksid laskma lapsel tunda, et ta on hea ja armastatud just sellisena, nagu ta on. Kiusatud laps usub tavaliselt, et ta on ise süüdi, et teda kiusatakse. Ta ei räägi sellest, sest ei taha oma vanemaid muretsema panna.

Seotud lood:

Lapsevanemad peaksid arendama lapse sotsiaalseid oskusi ja toetama tema sõprussuhteid. Kooliealise lapse vanemad peaksid teadma, kellega nende laps aega veedab. Kodu uksed tuleb hoida lahti lapse sõpradele ja tasub tutvuda ka nende vanematega.

Usaldus lapsega säilib vaid siis, kui veeta temaga koos aega. Kui vanem tunneb oma last, saab ta aru, kui midagi on lahti, ning saab siis lapsega usalduslikult rääkida ja midagi ette võtta.

4. Kuidas rääkida lapsega kiusamisest?

Lapsele tuleb kinnitada, et mis ka ei juhtuks koolis, kooliteel või trennis, võib ta alati tulla vanematega rääkima. Seda peaks aeg-ajalt üle kinnitama ja ka tõestama. Tõestama kas või sellega, et isegi kui laps on milleski süüdi, siis ei tuleks temaga riielda, vaid hoopis püüda leida koos asjale lahendus.

Lapsele pole mõtet pidada loengut kiusamisest, aga kui kiusamise teema kerkib tema jutus üles, siis peab asjaga tegelema, ükskõik, kummal pool laps on, kas kiusatu või kiusaja.

5. Keda kiusatakse koolis?

Kiusamise sihtmärk on tavaliselt selline laps, kes ei oska enda eest seista. Mingit muud kindlat kiusamist välja kutsuvat omadust tavaliselt pole. Laps võib saada kiusamise objektiks erinevatel põhjustel, olgu selleks siis riided, kõnepruuk, välimus, vanemad või harrastused. Tegelikult pole põhjustel mingit vahet – meis kõigis on midagi, millest kiusaja võib kinni hakata.

Loe edasi Kodutohtri septembrikuu numbrist või portaalist kodus.ee

Kodutohtri septembrikuu teemad
* Murest ja pingest priiks!
* Kuidas üksindus mõjutab tervist?
* Peet – toit või ravim?
* Kolesterooli rihtimine rohuta ja rohuga
* Enneta dementsust õige toidu ja eluviisiga
* Kas saan kaitsta last kiusamise eest?
* Puuke peab kartma ka sügiskuudel
* Segajad ninas, kurjamid kurgus
* Võimle voodis päev käima
* Kaunid käed kodusel viisil
* Kolme päeva tasakaalus taimne menüü