"Kas ma tõesti pean tegema jõulukinke ka venna uue naise lastele?"
Esimest korda tuleb sel jõuluperioodil meie pere juurde venna uus naine koos oma lastega. Lapsed on juba päris suured ka — päkapikueast juba väljas, aga teismelised ka veel mitte. Mõtleme siin teiste pereliikmetega, et kuidas nendega käituma peaks. Me pole neid varem näinud, seega mingit suhet meil nendega pole.
Mu esimene mõte on tegelikult üldse see, et miks üldse peaks esmakohtumine perega olema sellisel pühal ajal nagu jõulud… Niigi on seda päris omadega koos olemise aega nii vähe ja sel aastal siis peab seda vähest aegagi raiskama kellelgi meeldida püüdmisele ning hea näo tegemisele, kuigi tegelikult tahaks lihtsalt rahus olla. Aga noh, mis sellest enam, nii on juba kokku lepitud (st meie pere fakti ette pandud) ja ega muud üle jää kui kuidagi toime tulla.
Oma pere keskis oleme kokku leppinud, et teeme väiksed kingitused, lihtsalt moepärast. Kinopiletid, raamatud, sokid ja šokolaad — no selline väike nänn on alati kõigile kuuse all olnud ja nii ka sel aastal. Aga kas nüüd peaks kingisaajate hulka arvestama ka uue proua ja tema lapsed? Kui, siis mida neile kinkida? Mis väärtuses? Lapsed on peaaegu puberteedieaelised, nendele ju üldjuhul mitte midagi ei meeldi, ei maitse ega sobi…
Või kuidas nad suhtuvad sellesse, kui nad ei saa kingitusi? Ega me ju ei tea, kas nemad meile plaanivad midagi teha, võib-olla tulevad tühjade kätega ja siis on jälle imelik, kui me neile pakid ulatame. Või vastupidi — nemad tulevad kingitusega ja meie jätame nemad ilma, nii oleks ka piinlik.
Me pole selle kärgperenduse ja sinu-minu-meie lastega varem kokku puutunud, ei teagi, kuidas see tänapäeva moodne jõuluetikett käib…
